• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,82
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,82
Kuigi kestlikkuse teema on Eesti ettevõtlusmaastikul üleval olnud juba pikemat aega, on paljudel ettevõtetel vajalikud tegevused ja otsused veel tegemata. Üheks põhjuseks on küsimus, millest ikkagi alustada ja millised kestlikkuse teemad on konkreetsele ettevõttele asjakohased. Turvaliseks lahenduseks on roheteekaardi loomine, milleks annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) tootmisettevõtetele kuni 10 000 eurot toetust. Nagu ka hilisemate kestlike arendustegevuste elluviimiseks kuni 200 000 eurot.
Kestlikkusteemade lahti mõtestamine tõi Plaat Detaili juhtkonna Sustinere keskkonnaekspertidega ühe laua taha.
  • Kestlikkusteemade lahti mõtestamine tõi Plaat Detaili juhtkonna Sustinere keskkonnaekspertidega ühe laua taha.
  • Foto: Plaat Detail
Turutrendidest ja -ootustest lähtuvalt on paljud ettevõtted oma suurusest sõltumata sattunud keerulisse olukorda – rahastajad ja koostööpartnerid nõuavad üha aktiivsemalt ESG põhimõtetega arvestamist, kasvuhoonegaaside heitmete ning muu keskkonna ja sotsiaalse mõju mõõtmist. „Kui ettevõttel on huvi turul pikemalt tegutseda, müüa oma tooteid välisturgudele, saada rahastust pankadelt ja olla partneriks suurtes tarneahelates, tuleb paratamatult arvestada üha karmistuvate kestlikkuse nõuetega,“ ütleb Baltikumi juhtiva jätkusuutlikkuse nõustamisagentuuri Sustinere keskkonnaekspert Paula Kristel Kaljula.
„Kui võtta näiteks Euroopa Liidu (EL) kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kohustus, siis see kohaldub küll esialgu vaid suurematele ettevõtetele, kuid kuna direktiiv nõuab suurtelt ettevõtetelt väärtusahelaülest lähenemist, jõuavad ootused „õhemas“ vormis mööda ahelat ka nendeni, kellele aruandluskohustus otse ei rakendu. Väärtusahelaülene lähenemine on kahtlemata saamas turu praktikaks ka CSRD väliselt,“ selgitab Kaljula.

Fookused paika

Kuid kuidas peaks orienteeruma kestlikkuse valdkonnas ettevõte, kellele teema on võõras ning kliimamõju mõõtmine kuni väärtusahela töötajate töö ja eraelu tasakaaluga arvestamiseni välja tundub hoomamatu rägastikuna? Kõik paistab ühtviisi oluline ja tegevustega alustada justkui ei oska.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele