• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.
Graafikud: Eesti keskmise palga kasv eurodes ja kullas alates 1992. aastast
Esimesel graafikul on kujutatud Eesti keskmist palka alates iseseisvuse taastamisest 1992. aastal. Oluline on märkida, et keskmine palk on näidatud eurodes. Euro loodi aga alles 1999. aastal. Statistikaamet ei ole avaldanud täpset arvutuskäiku, kuidas on keskmine palk eurodesse ümber arvestatud, kuid arvatavasti on vähemalt osaliselt kasutatud rehkendustes Saksa marga kurssi.
Kui 1992. aastal oli Eesti keskmine palk vaid 35 eurot, siis juba kümme aastat hiljem oli see kasvanud enam kui 10kordseks – 393 euroni. Väga kiire keskmise palga tõus toimuski just 90ndatel. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada üleminekut Nõukogude sotsialismilt vabaturumajandusele.
“Üleminek demokraatiale ja vabaturumajandusele on nagu hüpe üle kuristiku: jalg ei toetu enam teravale kaljuservale, aga ei ole ka veel maandunud kindlale vastaskaldale,” ütles president Lennart Meri 1994. aastal.
Kui see inimene oleks sama raha hoiustanud valuutas (kroonides ja eurodes), oleks tal tänaseks 25 880 eurot (alates 1992. aastast pani iga aasta kõrvale ühe keskmise palga). See teeks ca 12,9 praegust keskmist kuupalka.
77 332 eurot on 2024. aasta teise kvartali seisuga kokku 38,5 keskmist kuupalka. Kui antud näite hüpoteetiline keskmine inimene on kokku investeerinud alates 1992. aastast 33 kuupalka kulda, siis saab ta praeguseks kogunenud kulla eurodesse vahetades 5,5 keskmist kuupalka rohkem. See näitab, et lisaks väärtuse säilitamisele on regulaarne kulda investeerimine aidanud siin riigis ka ostujõudu kasvatada.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele