Kullal 38 aasta parim kvartal, aga tariifisõda on kahe teraga mõõk

Aprilli esimestel päevadel USA poolt kehtestatud uued laialdased tariifid kõigi maailma riikide vastu ähvardavad nüüd viia kriisi juba nii Ühendriikide kui globaalse majanduse.

Kuigi tariifidest tulenev ebakindlus toetab kulda, siis tariifidest tulenev finantsturgude järsk langus ning majanduskriis paneksid vähemalt lühiajaliselt surve alla ka kulla hinna. Seda nägime nii 2008. aasta finantskriisi kui ka 2020. aasta koroonakriisi ajal. 2008. aasta finantskriisi puhkedes kukkus kuld 30 protsenti ning 2020. aasta koroonakriisi alguses 15 protsenti. Koroonakriisi puhul tegi kuld languse tasa aga väga kiiresti, vaid nädalatega. Pärast mõlemat juhtu, kui kuld kriisi esimestel kuudel odavnes, nägime hiljem aga väga kiiret tõusufaasi.

See on põhjus, miks kuld pärast uutest tariifidest teatamist surve alla sattus, eelkõige kõigis teistes valuutades peale dollari. Eurodes kukkus kulla hind 3. aprillil ligi 3 protsenti, hõbe odavnes eurodes enam kui 6 protsenti. Dollarites püsib kuld siiski praegu veel rekordite lähedal.

Märtsis teatas Trump tariifidest autotootjatele, 2. aprillil tuli ta välja aga globaalsete tariifidega. Kõigile kaubanduspartneritele kehtestatakse minimaalselt 10protsendiline tariif. Veel kõrgema tariifi saavad 60 riiki, kelle kaubandus on USAga võrreldes ülejäägis.

Need tariifid on tõsine kaubandussõja eskaleerimine ning varasemad tariifid näivad nõnda laialdaste meetmete kõrval küllaltki tühistena. Uued tariifid on ilmselgelt kasvatanud majanduslanguse tõenäosust.

Minu hinnangul on parimaks majanduslanguse indikaatoriks intressikõvera pöördumine. Intressikõvera pöördumine on olukord, kus lühiajalised intressid tõusevad pikaajalistest kõrgemaks. Tavapäraselt on majanduslangus tulnud pärast seda, kui intressikõver on uuesti tagasi pöördunud (pikaajalised intressid tõusevad lühiajalistest uuesti kõrgemaks). Seda näeme hästi allpool olevalt graafikult.

Sellel graafikul on märgitud USA 10aastaste riigivõlakirjade tootlus miinus 2aastaste võlakirjade tootlus. Ehk kui palju peab USA maksma intressi pikaajalise laenamise eest versus lühiajalise laenamise eest. Siin on selgelt näha, et oleme juba territooriumil, kus majanduslangus on varasematel juhtudel olnud nädalate või kuude kaugusel.

Intressivahe on praegu 0,29 protsenti. Kui vaadata eelnevat nelja suuremat majanduskriisi, siis pärast selle taseme saavutamist on kriis olnud vaid nädalate või kuude kaugusel. 90ndate alguses algas kriis 0,35 protsendi juures, 2001. aastal 0,48 juures, 2008. aastal 0,77 juures ning 2020. aastal 0,18 juures.