Kas kestlikum ja mõistliku hinnaga ühistransport on võimalik?

Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport eeldab põhjalikku arvestamist näiteks sellega, millised sõidukid on juba kasutuses, milliseid piiranguid ja võimalusi toovad kaasa erinevad kütuseliigid ning millised on konkreetsete bussiliinide vajadused. Tema sõnul ei ole olemas ühtset lahendust, mis sobiks kõigile olukordadele. Veel rõhutas ta, et lisaks keskkonnasäästlikkusele peab ühistransport olema ka kuluefektiivne. „Hästi läbimõeldud ühistransport peab pakkuma kaasaegset ja rohelist teenust, jäädes samas reisijale tasukohaseks ja ettevõttele majanduslikult mõistlikuks,“ märkis Raamat. Teenuse hinda mõjutavad muu hulgas aktsiisid ja bussijuhtide palgad.

95% transpordisektori heitkogusest tuleb Eestis maanteetranspordist, millest omakorda kõige suurema osa moodustavad sõiduautode heitmed. Eriti probleemsed on süsinikuheite poolest lühikesed linnasõidud, mille saaks hõlpsasti asendada ühistranspordi või kergliiklusvahenditega.

Busside süsinikuheide moodustab kogu maanteetranspordist Eestis ligikaudu kuus protsenti (132 000 tCO2, 2022), kuid lisaks tuleb näha ühistranspordi eelistamise mõju sõiduautode kasutamisele asulas ja ka linnade vahel. Kõige suurema mõjuga keskkonnale on linna- ja maakonnaliinid, millest kumbki põhjustab umbes kolmandiku busside süsinikuheitest. Linnaliinidest on omakorda kõige suurem süsiniku jalajälg Tallinnas, kus bussid läbivad aastas 35 miljonit kilomeetrit.