Markus Hääl: loome linnaruumi, kus tahaksid elada sõbrad, võõrad ja me ise

Muutused ei sünni üleöö, vaid võtavad aega. Hääl tõi näiteks Kopenhaageni, mis on tuntud rattalinn, kuid sealgi võttis rattakultuuriga harjumine omajagu aega. Kõik sai alguse 1970. aastatel, mil kütust nappis ja pühapäeviti keelustati autosõit. Linna infrastruktuuri asuti järk-järgult arendama ja täna on rattaga sõitmine Kopenhaagenis tavapärane eluviis.

Tähtis on näidata eeskuju. Hääl usub, et muutuste juhtimine algab ülevalt, sest kui juhtide seas on näha vastupanu, lüüakse ka allpool käega. “See, kuidas sa ise liigud, millega tööl käid – sellel kõigel on suur roll. Ma kasutan korduvkasutatavat pudelit, kohvitopsi. Usun, et see paneb ka teised inimesed sarnaselt käituma,” märkis ta.

Laiemat pilti ja linnade arengut vaadates on Hääle sõnutsi oluline, et keskkonnasõbralik areng ei jääks pelgalt teooriaks, vaid liiguks järk-järgult igasse töökohta ja eluasemesse.

Linnades pole oluline üksnes tarbimise vähendamine, vaid ka linnaehituse ja infrastruktuuri muutmine, märkis ta. Hääl toob esile, et Hundipea linnaosa arendus on heaks näiteks kestlikust elukeskkonnast, mille loomiseks on tähtis tasakaalustada ruumi kvaliteeti ja elukeskkonda.

Ta usub, et kvaliteetne ruum, mis muutub aina määravamaks elukoha valikul, suudab inimesed taas üksteisega suhtlema panna. “Hundipea on pikaajaline projekt, mis keskendub mitte ainult rohelisemale tegutsemisele ja säästlikkusele, vaid ka inimeste heaolu tagamisele. Me tahame luua keskkonna, kus tahaksime elada ise, meie sõbrad ja ka inimesed, keda me ei tunne,“ rääkis ta.

Nad on kaasanud juba inimesi, kes soovivad piirkonnas tegutseda, et saada üheskoos aru, milliseid soove ja visioone päriselt ellu viia. “Me ei saa luua kodu- ega ärikeskkonda inimesele, öeldes, et see on valmis ja sulle meeldib see,” möönis ta.

Kui inimesed on valmis oma eluviisi muutma ja teadlikumalt keskkonnale mõtlema, siis on Hääle sõnutsi võimalik saavutada pikaajaline tasakaal, kus jätkusuutlikkus ei ole enam üksikinimeste algatus, vaid igapäevane praktika hoopis laiemal skaalal.

Selleks on vaja luua vundament ja paika panna visioon, kuna tänased otsused mõjutavad meid aastakümneid. Pika vaatega Hundipeal on tema sõnul selleks edumaa. “Meie eelis on see, et meil on elektrivõrguettevõte, vee-ettevõte, sadam ja me teenime tulu, mille reinvesteerime oma tegevustesse. Meil on osanikud, kes vaatavad tulevikku, ja ärimudel, mis tegemisi toetab,” kirjeldas ta ja lisas, et projekti on täna investeeritud 2 miljonit eurot.