• OMX Baltic0,34%312,25
  • OMX Riga0,45%903,2
  • OMX Tallinn0,63%2 086,98
  • OMX Vilnius0,31%1 357,54
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,56%10 353,77
  • Nikkei 225−1,54%54 177,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,39
  • OMX Baltic0,34%312,25
  • OMX Riga0,45%903,2
  • OMX Tallinn0,63%2 086,98
  • OMX Vilnius0,31%1 357,54
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,56%10 353,77
  • Nikkei 225−1,54%54 177,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,39
  • ST
  • 16.02.26, 11:00

Lahendused väikeettevõtjatele: kuidas hakkama saada küberrünnakute ja kiiresti kasvavate transpordikuludega

Seekordne sisuturundussaade on pühendatud 11. märtsil toimuvale väikeettevõtete konverents- messile Südi ja saates saavad sõna konverentsi koostööpartnerid Elisa ja Terminal.
Terminali juhatuse liige Alan Vaht.
  • Terminali juhatuse liige Alan Vaht.
  • Foto: Liis Treimann
Küberkuritegevus on äri ning sihtmärke ei valita käsitsi – ka isegi 10,000-erose käibega väikeettevõtted pole erand, sest rünnakud on sageli automatiseeritud. Elisa infoturbejuht Mai Krafi selgitab, et ründajad skaneerivad võrke, leiavad internetis kättesaadavad teenused, otsivad turvanõrkusi ja kasutavad neid massiliselt ära.
Lunavara puhul krüpteeritakse andmed ning lunaraha suurus võib sõltuda sellest, kui palju ründajad arvavad ettevõttel olevat (mõnikord teatakse seda üsna täpselt ja läbirääkimised käivad selle ümber).
Esimesed sammud on kaardistada, milliseid andmeid ja süsteeme kaitsta ning miks (enda riskid, seadusenõuded, partnerite ootused), seada turvareeglid ja tõsta töötajate teadlikkust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praktiliselt aitab kõige rohkem regulaarne ja testitud varundus (sh vähemalt üks offline-koopia), seadmete kaitsmine (2FA, viirustõrje, vajadusel tulemüür) ning Elisa Netivalvur, mis blokeerib võrgupõhiselt õngitsuslingid ja pahatahtlikud lehed juhul, kui need on juba vastavas andmebaasis tuvastatud.
Terminali juhatuse liige Alan Vaht selgitab, et Euroopa transpordipoliitika liigub täiselektriliste sõidukite suunas ning 2035. aastast tohib müüa vaid nullheitega autosid, kuigi arutatakse ka võimalikke leevendusi. Tema sõnul tehakse fossiilkütused ajas üha kallimaks eelkõige maksude kaudu (aktsiis, käibemaks) ning lisanduvad mõjutajad nagu taastuvkütuste kohustuse kasv ja transpordikütuste CO2-komponent (ETS2).
Selle tulemusel peab ta üsna tõenäoliseks, et bensiin ja diisel võivad 2031–2032 paiku tõusta ligikaudu 2,5–3,0 euroni liitrist, mis võib muuta bensiiniautode müümise tulevikus keeruliseks. Lahendusena soovitab ta vaadata sõiduki kogukulu (liising, hooldus, maksud, kütus/elekter), sest tema arvutuste järgi on elektriauto omamiskulu juba täna tihti madalam—eriti kodus laadides, aga mõnel juhul ka avalikus võrgus. Viie aasta pärast võib sisepõlemismootoriga pruugitud autot raske müüa ja pruugitud elektriautod võivad vägagi hinnas olla.
Saatejuht on Hando Sinisalu.
Sisuturundussaade
Lahendused väikeettevõtjatele: kuidas hakkama saada küberrünnakute ja kiiresti kasvavate transpordikuludega
00:00

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele