Kui ettevõtja Raido Pomerants hiljuti äriregistrisse oma firma pikaaegse võlglase nime sisse lõi, selgus, et riik on talle võlgu jäänud ettevõtte vahepeal ära kustutanud.

- Kuidas saab kustutada ettevõtet, kellelt võlgasid välja nõutakse ja miks sellest võlausaldajaid isegi ei teavitata, küsib Raido Pomerants.
- Foto: Jassu Hertsmann
“Ma tahaks näha, et pangale on keegi kaks tuhat eurot krediitkaardiga võlgu ja siis riik kustutab ära. Seda ei juhtu mitte kunagi,” torkas vee- ja kanalisatsioonitorusid müüva Infralinki juhatuse liige ja osanik Raido Pomerants.
Nõutud on ka kohtutäiturid. “Kui päris ausalt öelda, siis pahatahtlikud ettevõtted kasutavadki seda ära, sest see on kõige lihtsam viis ettevõtet kustutada, jääb ära igasugune likvideerimismenetlus, mis on kallis,” rääkis Mati Kadak, kelle büroo Infralinki võlanõudega tegeles. Ta lisas, et skeemi ei kasutata väga palju, kuid siiski.
Kafkalik lugu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.