Äripäevale avanes imetlusväärse erakogu uks: seninägemata Arraku altarimaal ja 30 aastat puhast kirge
“Ma ei ole absoluutselt ratsionaalne inimene. Ma olen emotsionaalne ja seepärast ma ei investeeri nii palju aktsiatesse, vaid ilusse ja emotsionaalsusesse. Kunsti või muudesse kunstiesemetesse, enda ümbrusesse ja puhkamisse.”
Tunnustatud psühholoogi ja psühhoterapeudi Atali Stahlmani kodu seintel on ruumi üsna ahtalt järel. Kõik on kunstitaieseid täis. Imetabane on tema arvatavasti suurim erakätes olev Jüri Arraku loomingu kogu. Nende seas on võimsaid seninägemata teoseid.
Kuigi noorte kunstnike tööd võivad ka minna ootamatult ja kiiresti hinda, tasub teoste valimisel siiski lähtuda sellest, mis ostjale päriselt meeldib, soovitab Äripäeva rubriigi “Elu ja edu” toimetaja Linda Eensaar.
Äripäev leidis seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.
“Ma olin seda maali prügikasti viskamas, oli risuks ees,” ütles pensionär Andres Lepik, kes leidis oma siitilmast lahkunud tädi korterist teadmata kadunuks kuulutatud õlimaali.
Kunstilembelise investori vaba raha tuleb ajastada kaks korda aastas toimuvatele suurte galeriide oksjonitele: kevadel ja sügisel. Aprilli lõpus ning mai alguses toimuvatele kevadoksjonitele on pealinna tuntumad galeriid sel aastal välja pannud erakordsed šedöövrid.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.