• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,26%7 323,33
  • DOW 30−1,8%50 679,59
  • Nasdaq −1,1%24 241,31
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,26%7 323,33
  • DOW 30−1,8%50 679,59
  • Nasdaq −1,1%24 241,31
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kinnisvaraturu taassünd toimus 1990. aastate algul, kui läks lahti aktiivne korterivahetus ja lehti täitsid korterivahetuskuulutused. Kuna korteri asustamisõiguse müük polnud lubatud, oli vahetus sel perioodil Eestis ainus elamistingimuste parandamise võimalus.
Korterihindade kujunemisajaks võib pidada 1993. aastat, mil hind tõusis eluruumi tüübist ja asukohast olenevalt aasta jooksul 80--100 protsenti. Aasta lõpus võeti vastu esimesed kinnisvara-alast tegevust reguleerivad seadused, seepärast võib 1994. aastat tinglikult nimetada esimeseks tegelikuks kinnisvara-aastaks.
1994. aasta lõpul maksis kahetoaline korter tallinnas Lasnamäel näiteks keskmiselt 97 000 krooni, sama suur korter Õismäel 123 000 krooni. Pealinna korteriturgu iseloomustas inflatsiooniga enam-vähem samas tempos käiv hinnatõus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele