Tuleb lüüa serviti

Haldusreform pole üksnes lihtne kulude kokkuhoid omavalitsuste või riigiasutuste ühendamise teel. Reform peab olema laiem ja muutma tervikuna kogu riiklikku haldusmudelit, mis lähtuks meie väga piiratud ressurssidest. Selleks tulebki võitlusväli serviti puhtaks lüüa ning otstarbekuse ja efektiivsuse järgi uus mudel luua.

Rõhutan, et Eestile ei sobi teiste riikide haldusmudelid. Iseäranis lootusetu on üle võtta suurte ja rikaste Euroopa Liidu riikide mudeleid, sest neid me oma väikese rahvaarvuga ja tagasihoidliku sisemajanduse kogutoodanguga ühe inimese kohta toimivana hoida lihtsalt ei suuda.

Riik ja omavalitsused on võtnud enda kanda kaugelt rohkem ülesandeid, kui täita suudetakse. Avalike teenuste, mis kokku moodustavadki halduse ehk valitsemise, kvaliteet ei ole tõusnud võrreldavalt halduskulude kasvuga. Põhjus on lihtne, kvaliteeti üritatakse korvata kvantiteediga. Paraku tekib seeläbi ainult paralleelstruktuure, mille tegevuse põhiosa läheb omavaheliste suhete selgitamisele.

Avalike teenuste kliendid, nende hulgas ka ettevõtjad, peavad täna selle ebaefektiivse tegevuse kinni maksma ja lootma, et kvaliteet vähemalt hullemaks ei lähe.

Tegevuste audit peab välja selgitama, milliseid funktsioone riik tõepoolest peab täitma. Kahtlemata tuleb sellise analüüsi tulemusel välja suur hulk tegevusi, mille võib rahumeeli lõpetada, konkursi korras erasektorilt tellida või oluliselt efektiivsemalt lahendada. Valitsusel tuleb siin teha kiireid ja radikaalseid otsuseid ning mitte lasta end häirida ametnike visast ning vaikivast vastupanust.

Haldusreformi kaudu on vaja leida eeskätt inimressurssi uute väärtuste loomiseks. Riigiametites, vallamajades ja muudes üha kasvavates haldusaparaadi osades on tööl kaugelt suurem hulk inimesi kui vajalik. Paljud neist inimestest oleksid võimekad ettevõtjad, spetsialistid või müügimehed, kuid uute väärtuste loomise asemel on nende põhitoodanguks praegu bürokraatia. Kui õnnestuks osa neist inimestest erasektorile tagasi võita, suureneksid kindlasti riigi tulud, rääkimata kulude vähenemisest.

Iseäranis hästi mõjuks see paljuräägitud regionaalsele arengule. Selge on see, et praegu on kohtadel ettevõtlikke inimesi pigem puudu kui ülearu. Seega tuleb riikliku poliitikaga luua hoovad, mis lausa sunniksid seni avalikus sektoris poole jõuga töötavaid inimesi siirduma eraettevõtlusesse ning seal end maksimaalselt realiseerima.

Võimalus kasvatada erainitsiatiivi avaliku sektori arvel on kaasata avalike teenuste osutamisele järjest rohkem erastruktuure. Kulusid-tulusid kalkuleeriva eraettevõtjana suudaks tänane ametnik täita oma ülesandeid mitu korda efektiivsemalt.