Sisseoste tehes eelistatakse lähedust

Turule kaotavad nädalavahetusel oma positsiooni teised ostukohad ? kodule lähim pood, töökohast koduteele jääv kaubanduskeskus ning töökoha lähipood.

Teiseks ja ainsaks võitjaks turu kõrval on nädalavahetustel nn lemmikkaubanduskeskus, mis ei ole küll kodule lähim, kuid kuna see meeldib teistest enam, käiakse seal ka nädalavahetuseti tavapärasest rohkem.

Kui töölt koduteele jäävate kaubanduskeskuste külastatavus on nädala sees üsna suur (19%), siis nädalavahetusel langeb see ligi kolm korda (7%). Seetõttu tuleb peamise liiklusvoo äärde jäävate ostukohtade käibele kasuks asuda samaaegselt kas elurajoonis, selle läheduses või areneda tarbija teadvuses lemmikkaubanduskeskuseks.

Majapidamistarbeid eelistab osta kodule lähimast kaubanduskeskusest/supermarketist 38% inimestest. Teiste ostukohtade positsioon näib sõltuvat sellest, milline on selle tarbija(-rühma) peamine ostukoht üldse. Huvitav on, et mitmed uued kaubanduskeskused on positsioneerinud ennast eelkõige kesklinna ja elurajoonide vahelistele liiklusvoogudele või koguni linnast välja.

Keskuse üldkontseptsioonina eelistatakse varianti, kus on suur müügisaal ja palju erinevaid kauplusi (näiteks Kristiine ja Rocca al Mare tüüp).

Teenuste ja lõbustuste hulga suhtes jaotuvad arvamused umbes pooleks ? veidi enam on neid, kes sooviksid kaubanduskeskuses minimaalselt teenuseid ja lõbustusi. Kaubavaliku poolest eelistatakse keskmise hinna- ja kvaliteeditasemega tarbekaupu. 30% vastajatest sooviks näha lihtsamat ja odavamat kaupa.

Kliendiboonuste ja soodustuste osas soovitakse kõige enam allahindlust igalt ostult (40%). 24% vastanutest eelistaks sooduspakkumisi ja 15%-le meeldiks enim ostudega kogunev boonussumma. Kuigi enamik suuremaid kaubanduskeskusi ja -kette kasutab boonussüsteeme osaliselt kombineeritult, iseloomustab esimene variant eelkõige Kaubamaja/Selveri, teine Stockmanni ja kolmas Prisma/Konsumi süsteemi.

Boonussumma kogumise väiksem eelistus võib olla seotud psühholoogiliste teguritega, aga kindlasti ka asjaoluga, et paljude Prisma klientide jaoks pole boonussumma laekumise ja seega ka naudingu aeg veel saabunud. 20% tarbijaist ei soovi üldse näha kliendikaarti ja/või eelistab kliendikaardile teisi kliendiboonuse süsteeme. On ka tarbijarühmi, kes peavad kliendikaarti ning sellega kaasnevaid soodustusi ebavõrdsuse allikaks ja avalduseks.

Ariko Marketing viis kaubanduskeskuste uuringu läbi käesoleva aasta juunis, küsitledes 600 tallinlast nende kodudes.