• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,77%66 640,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,77%66 640,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
Eesti ettevõtetel võib Soomesse eksportides ette tulla mitmeid juriidilisi probleeme. Alljärgnevalt annan mõningaid juhiseid, kuidas neid probleeme vältida. Piirdun suhete käsitlemisega ettevõtjate vahel. Eelkõige pean silmas ettevõtjat, kelle eksport Soome on veel väiksemahuline ning kellel pole Soomes esindust.
Kindlasti on uue partneriga esimest tehingut sõlmides vaja välja selgitada, kes on ostja, missugune on ostja ettevõtte vorm ning kes on esindajad. Nimetatud andmed on kirjas patendi- ja registriameti koostatavas äriregistris (kaupparekisteri, www.prh.fi). Kui tehing eeldab järelmaksu, on soovitatav hankida ostja kohta krediidiraport näiteks Suomen Asiakastieto Oy?st.
Soomes esinevad suures osas samad ettevõtluse vormid mis Eestis. Eesti osaühingule ja aktsiaseltsile vastavad Soomes osakeyhtiö ehk OY (aktsiaselts) ning julkinen osakeyhtiö ehk OYJ (avalik aktsiaselts). Soome aktsiaseltsi ning avaliku aktsiaseltsi vahe seisneb potentsiaalse võlausaldaja seisukohalt eelkõige aktsiakapitalis. Era-aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 8000 eurot ning avaliku aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 80 000 eurot.
Kui lepingust tulenevale vaidlusele kohaldatakse Soome õigust või kui vaidlust käsitleb Soome kohus, tuleb arvestada nn mõistliku tasakaalu printsiibiga.
Nimelt lubab Soome sarnaselt muude Põhjamaade lepinguõigustega kohtul muuta lepingu sisu juhul, kui leping ei ole mõistlikult tasakaalustatud (kohtuullinen).
Tähelepanuväärne on, et mõistlikku tasakaalu ei hinnata puhtalt lepingu sõlmimise hetke silmas pidades, vaid ka lepingule eelnenut ja lepingule järgnevat ning lepingu kohaldamise tulemust arvestades. Seda mõistlikkuse põhimõtet, mis esineb muudeski Soome õigusharudes, ei tule siiski mõista nii, et Soomes võib lepingud soovi korral täitmata jätta. Kohtute künnis lepingu muutmiseks on üsna kõrge ning seda eriti ettevõtjatevaheliste lepingute puhul.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele