Investeering üürikorterisse toob aastaga kuni 20 rahast tagasi

Piisava hulga vabade vahendite olemasolu korral ostetakse korter kohe välja või kasutatakse finantsvõimendust laenukapitali näol. Nii ühel kui teisel juhul on investeering viimastel aastatel olnud tulus, sest regulaarsele sissetulekule üüritulu näol lisandub märkimisväärne osa kinnisvara hinnatõusust. Just hindade kiire kasv on investeeringu üürikorterisse teinud viimastel aastatel märgatavalt tulusamaks kui enamikesse väärtpaberitesse või fondidesse. Kinnisvara soetamisele lisab atraktiivsust madal riskitase. Ometi kehtib ka kinnisvaraturul äri- ja investeerimistegevuse kindel seaduspärasus ? mida suurem hulk rahastajaid, seda madalamaks jääb tulusus.

Magalarajoonides on korterite hinnad viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud. Üürihinnad püsivad aga praktiliselt ühel tasemel ? tõus on olnud 10?15 ning sedagi enamasti üürikorterite paranenud viimistlustaseme, mitte üldise hinnakasvu tõttu. Seepärast on üüritulu osatähtsus investeeringu kogutulus oluliselt langenud. Kui kolm aastat tagasi küündis üüritulu aastane osakaal kuni 15 korteri turuväärtusest, siis tänaseks on see langenud 8?9 tasemeni.

Erinevalt äärelinnast pole Tallinna kesklinnas üürihindu samal tasemel hoidnud mitte potentsiaalsete üürnike hulga vähenemine, vaid kaasaegsete üürikorterite ülepakkumine. Kesklinnas moodustavad märgatava osa üürnikest välismaalased ning ajutiselt pealinnas viibivad töötajad, kes enamasti eelistavad jääda üürniku staatusesse. Kohalikke seevastu omand ei hirmuta, mistõttu on üürikorterite hulk pidevalt kasvanud. Suur langus toimus aastatel 1997?2000, mil tippkvaliteediga korterite üürid vanalinnas kukkusid kuni kolmandiku.

Viimase paari-kolme aasta jooksul on üüriturg stabiilne. Kolme- ja enamatoaliste korterite hinnad kesklinnas on pigem languses, põhjuseks paljuräägitud soodsad laenutingimused.

Linn ei üüriks abivajajaile paremaid kortereid, kui nad praegu kasutavad. Elamufondis aga pole kuigi palju nö ühiselamutüüpi maju, mis oleksid eravalduses ning mida omanikud sealjuures ise ei kasuta ja meelsasti rendile annaksid?

Omaniku seisukohalt ? linn oleks ju imehea üürnik: maksaks stabiilselt ja oleks pikaajaline klient. Aga mis korterist alles jääb ja kas linnavalitsus võtab enda kanda ebamäärase remondikohustuse? Tõenäoliselt ei kataks linn kogu üürikulu, näiteks kommunaalmaksed peaks üürnik ise tasuma. Aga kui ei tasu, kes siis probleeme hakkab lahendama?

Kindlasti suurendaks linnavalitsuse projekt nõudlust väiksemate korterite järele, kuid märkimisväärset muutust see vaevalt kaasa toob.