• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,29%7 708,88
  • DOW 30−0,08%53 527,93
  • Nasdaq −0,54%26 398,39
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,78
Kõik, mis puutub oma maa valdamisesse ja kasutamisesse, on iga rahva jaoks südamelähedane küsimus. Eraisiku emotsionaalsel tasandil tahaksime kõik, et kogu maa oleks peamiselt oma rahva valduses. Tuleb tõdeda, et Eesti riik on taasiseseisvumise ajajärgul jätnud siiani selles osas enda rahvuslikud huvid sõnastamata.
Kahjuks pole maareform aidanud kaasa sellele, et Eestis oleks saanud välja kujuneda tugev omamaine põllumajandusettevõtlus. Erineme Sloveeniast või Poolast, kus kogu nn sotsialismiperioodi säilis põllumajandusmaale eraomandus. Teatavasti ei ole Sloveenia taotlenud ELi läbirääkimistel mingisuguseid kitsendusi oma põllumajandusmaale, Poola on aga saavutamas liitumisel ELiga üleminekuperioodi maa müügi osas välismaalastele.
Tulenevalt Eesti ja ELi praegusest läbirääkimiste faasist pole enam otstarbekas kapitali vaba liikumise peatükki avada. Oluline on teha õigel ajal õigeid poliitilisi valikuid, mis arvestavad reaalset situatsiooni. Seda enam, et maa müügi üleminekuperiood olukorras, kus see juriidiliste isikutele on lubatud, mõjub pigem valimiseelse loosungina ja ei oma kahjuks mingitki sisulist regulatiivsust. Praeguses olukorras tundub Eestile otstarbekohasem olevat kasutada põllumaaga äritsemise piiramiseks kaudseid võtteid ja euroläbirääkimisi mitte pidurdada.
Välismaiste isikute maaostuhuvi tõenäoliselt tõstab põllumajandusmaa hinda, mida ei tohiks vaadelda negatiivse faktorina. Kuna praegu ja ka tulevikus kuulub põllumajandusmaa enamasti Eesti isikutele, siis põllumajandusmaa hinna tõus annab neile võimaluse kasutada seda maad senisest parema tagatisena laenu võtmisel või näiteks müüa enda jaoks mittevajalikku maad parema hinnaga ja saada nii vahendeid vajalikeks investeeringuteks.
On diskuteeritud, et suurte piirangute seadmine muudab põllumajandusmaa vähemlikviidseks, st makseraskuste korral ei õnnestu pandipidajal seda kergelt realiseerida. Siiski, eelnõus sätestatud piirangud ei ole sedavõrd ulatuslikud, et see kujutaks suurt ohtu põllumajandusmaa likviidsusele. Seetõttu tuleb antud eelnõud vaadelda ka kohalike ettevõtjate põllumajandusmaaga kindlustamise seisukohalt, mis tagaks tugeva Eesti omamaise põllumajandusettevõtluse väljakujunemise.
Põllumajandusmaa ostmisest huvitatud isikuteks on täna ja ka tulevikus eelkõige isikud, kes oskavad ja soovivad sellega midagi peale hakata. Nende isikute ringi eelnõus sätestatud piirangud ei kahanda, vaid pigem tagavad neile isikutele paremad võimalused põllumajandusmaa omandamiseks. Igaks juhuks olgu veel kord öeldud, et piirangu kehtivad vaid põllumajandusmaa ja teatud juhtudel laiemalt maatulundusmaa suhtes. Ei kehti aga üldjuhul teiste kinnisasjade suhtes.
Põllumajandusministeeriumi juhtimisel koostatud eelnõu erineb Rahvaliidu analoogsest ettepanekust, kuna lähtub reaalsest olukorrast ja pakub välja lahendusi, mida Eestil on ELi ees võetud kohustuste raames võimalik rakendada. Samas püüab eelnõu vältida olukorda, kus liitumise hetkest oleks kadunud absoluutselt igasugused piirangud kinnisasjade omandamisele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele