• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,23%7 323,63
  • DOW 30−1,11%50 198,17
  • Nasdaq 0,42%24 429,89
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
See küsimus on teadlikult provokatiivne. Põhjus selle esitamiseks peitub järgnevas.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma otsusega 24.12.2002 (RT III 2003, 2, 16) kuulutas põhiseadusevastaseks ühe seaduse ühe sätte (palgaseaduse ühe paragrahvi) ja selle alusel kehtestatud ühe määruse (rahandusministri määruse).
Kaalumisel oli kaks õigushüve ? ühelt poolt riigi huvi ja teiselt poolt inimeste huvi eraelu puutumatusele. Riigikohus leidis, et sellel juhtumil vajadus riigi intensiivseks sekkumiseks isiku eraellu on põhjendamatu ning seda võimaldav säte ? põhiseadusevastane. Säte tunnistati kehtetuks. See tähendab, et riik (kõrgeima kohtuvõimu näol) konstateeris ja arvestas isikute põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ehk põhiseaduslikke väärtusi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele