• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,53%59 171,29
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,53%59 171,29
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Olen toonase valitsuskabineti liikmena läbinud teekonna 1998. aasta kevadsuvel tärganud ideest kehtestada luksuskaupadele aktsiis kuni selle ürituse luhtumiseni samal sügisel. Nimelt ?äratasid? paar kolleegi selle idee 1999. aasta eelarve aruteludes ellu ja nii tegelesid mõned rahandusministeeriumi ametnikud suvel selle teemaga, otsides näiteid mujaltki maailmast, ennekõike Euroopast. Mida küll polnud, olid näited tänapäevast. Vahetult pärastsõjaaegsest perioodist siiski leidsime midagi, vist Saksamaalt.
Kõigepealt eeldustest. Sotsiaalse õiglustunde seisukohalt oli siis ja on praegu palju inimesi, kellele isegi tavaline kvaliteetne kodutehnika on juba luksus ? lihtsalt napib raha selle soetamiseks. Samas võib nüüdisaegse kodutehnika, näiteks telerite hind, erineda 40 ja enam korda.
Teine näide: Saksamaa keskklassi auto (näiteks keskklassi tarbeautoks peetav Lexus 300) liigitatakse meil praegu kindlasti luksusautode hulka. Sellepärast on peamine ? millele siinkohal on raske vastu vaielda ? sotsiaalne õiglustunne. Seepärast võib luksuskaupade aktsiisi käsitleda ka kui progressiivse tulumaksu alaliiki.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele