Ettevõtja võimalus õigusabi saada ei ahene

Ekslik käsitlus saab alguse sellest, et ei ole vahet tehtud õigusteenuse ja riigi õigusabi vahel. Õigusteenust ettevõtjatele ja kodanikele osutavad täna advokaadibürood (Eesti Advokatuuri liikmed) ja õigusbürood. Riigi õigusabi on õigusteenus kitsamas tähenduses, mille kohaselt maksab riik kinni maksejõuetu füüsilise isiku õigusteenuse kulud, kui ta ei ole selleks ise suuteline. Riigi õigusabi seaduse eelnõu reguleerib, millistel juhtudel riigi õigusabi osutatakse, kes on õigustatud riigi kulul õigusabi saama, kuidas maksejõuetust tõendatakse ja kuidas maksejõuetule isikule õigusnõustaja määratakse. Riigi kulul osutavad maksejõuetutele õigusabi advokaadid, kellele riik maksab tasu välja läbi Eesti Advokatuuri.

Sama kord kehtib ka täna, mil riigi õigusabi piirdub valdavalt määratud kaitsega kriminaalasjades. Eelnõu laiendab isikute ringi, kes võiks riigi kulul õigusabi saada, samuti laieneb riigi abi tsiviil- ja haldusasjadele. Eelnõu ei piira mingil määral õigusbüroode tegutsemist ega ettevõtjatel neilt õigusteenuse ostmist. Ka kohtumenetluse seaduste kohaselt ei pea üldjuhul esindajaks olema advokaat.

Eelnõu rakendussätetega muudetakse advokatuuriseadust ja senistele õigusbüroo pidajatele antakse õigus saada lihtsustatud korras Eesti advokatuuri liikmeks. See ei ole õigusbüroo pidajate kohustus, samuti ei keelata nende edasist tegutsemist õigusteenuse turul. Riigi eesmärk on selle sammu kaudu suurendada advokatuuri liikmeskonda, mille tulemusena kasvab selle kutseomavalitsuse suutlikkus.