• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,26%7 323,33
  • DOW 30−1,8%50 679,59
  • Nasdaq −1,1%24 241,31
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,26%7 323,33
  • DOW 30−1,8%50 679,59
  • Nasdaq −1,1%24 241,31
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Avalikkus on arutanud praeguste õiguslike arusaamade kohaldamist lähiminevikus tehtud tehingutele, kui äri- ja õigusruum erinesid oluliselt praegusest. Kuidas pidi maksumaksja toimima näiteks kolm või viis aastat tagasi erinevaid tõlgendusi võimaldavas olukorras, kus puudusid nii haldus- kui ka kohtupraktika?
Võimaliku lahenduse leiab euroopalikust printsiibist, milleks on maksumaksja vabadus oma õiguskäsitusele, mida Eestis on oma loengutes tutvustanud riigikohtu liige Erik Kergandberg. Selle järgi on igaühel vabadus maksuametist erinevale õiguskäsitusele, kui see on mõistlikult põhjendatud maksuseaduste raames. Selle printsiibi rakendamisel juhinduvad näiteks Saksa ametkonnad põhimõttest, et maksumaksja väidet erinevale õiguskäsitusele tuleb aktsepteerida juhul, kui see ei ole vastuolus riigis kujunenud haldus- ja kohtupraktikaga.
Hoolimata sellest, kas maksuamet nõustub maksumaksja õiguskäsitusega või koostab ettekirjutuse täiendavate maksude tasumiseks, saab riigi ainus sanktsioon olla maksumaksjale erinevast õiguskäsitusest johtuvalt maksuotsus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele