Kodust saab teha kontserdisaali

Eelnevat juttu lugedes ei tasu nüüd pettunult lugemist lõpetada ja kodustesse oludesse sobiva head või väga head taasesituse kvaliteeti pakkuva helitehnika otsimisest loobuda. Korraliku kvaliteediga helitehnika komponente (kõlareid, võimendeid, CD-mängijaid) on võimalik osta kasutatud auto hinnaga võrdsete summade eest.

Millal aga tasub hakata püüdlema parema helikvaliteedi poole? Tanel Kompuse sõnul on seda mõistlik teha siis, kui olemasoleva heli- või kodukinosüsteemi tekitatav helikvaliteet enam ei rahulda. Parema helitehnika otsingutele tasub asuda eelkõige siis, kui muusikal on tähtsam roll kui lihtsalt taustaks kõlamine.

Teed koduse kontserdisaali poole peaks aga alustama juba olemasoleva helitehnika ülevaatamisest. Ikka leidub võimendi või paar kõlareid, mida on mõtet alles hoida ja uute komponentidega siduda. Seejärel tasub pöörduda nõu saamiseks head helitehnikat müüva poe poole, sest ilma spetsialisti nõuanneteta on raske valikut teha.

Tanel Kompuse sõnul mängib valiku tegemises olulist osa see, millist muusikat inimene peamiselt kuulab. ?Poodi nõu otsima tulles tasuks ikka kaasa võtta oma lemmikplaadid, sest need aitavad õiget valikut teha,? on ta veendunud. Helisüsteemi valides tuleb kuulata ja hinnata ikkagi oma lemmikmuusikat, et aru saada, kuidas see ühes või teises kombinatsioonis kõlab.

Audiofiilide seas kehtib ka kirjutamata reegel, et mida vähem on võimenditel või CD-mängijatel igasuguseid lisavidinaid, seda parem. ?Sama kehtib ka kõlari kaablite kohta, kogu maja muusikaga katmiseks läheb seda sada meetrit, see pole aga spetsialistide hinnangul sugugi hea,? mainib Kompus. Sisuliselt võrduks see kogu Tallinna linnale joogivee pumpamisega paari sentimeetri jämeduse toru kaudu. Loomulikult võib üritada tekitada ideaalse kvaliteediga heli nii sauna eesruumi, kööki kui verandale, ent veidi järele mõeldes seda tavaliselt vaja ei ole, piisab ka lihtsamatest lahendustest.

Süvenenult muusika kuulamiseks ja nautimiseks on vaja eraldi ruumi. Ideaalne kuulamistuba on üldjuhul nelja seinaga 20?25 ruutmeetri suurune ruum, mille lae kõrgus võiks olla kõige rohkem kolm meetrit. ?Kui ruumi akustika paigas ei ole ja sinna kostavad köögist pannide-nõude kolinad ja kolksud, pole ka tasemel helitehnikast kasu,? arvab Kompus.

Kuulamistoas ei tohi olla suuri lagedaid peegeldavaid pindu, mis tekitavad muusika kuulamist häirivat kajaefekti. Ideaalsel juhul võiks ka lagi olla tehtud heli mittepeegeldavast materjalist, kuid see nõuab oma uude kodusse kuulamistoa planeerimist juba enne ehituse algust. Lisaks peaks kuulamistoa põrandal olema vaip, mis samuti väldib segavate kajade teket. Kui vaipa tervele põrandale panna ei õnnestu, tasuks sellega katta maapind vähemalt kõlaritest kuulajani.

Kui Thomas Alva Edison salvestas 6. detsembril 1877 read ühest tuntud lastelaulust (?Mary had a little lamb...?), polnud tema salvestusseadmel midagi ühist tänapäevaste laserplaadimängijate ja kõrgtehnoloogiliste võimenditega. Oli lihtsalt fooliumiga kaetud rull, millele väike nõel sõna otseses mõttes kraapis helivao. Rullikut tuli käsitsi ühtlase kiirusega edasi ajada, salvestuse taasesitamiseks tuli nõel koos torbikukujulise ?kõlariga? panna helivao algusse ning vedrumehhanism tööle panna. Ja juba kostiski läbi krabina ja kahina: ?Mary had a little lamb, its fleece was white as snow. And everythere the Mary went, the lamb was sure to go.? Hoolimata tänapäeva mõistes väga kehvast helikvaliteedist, ei osanud üks esimestest selle salvestuse kuuljatest ameeriklane John Kruesi öelda muud kui ?Gott in Himmel!!!? Tema reaktsioon polnud eriline ime, sest kuni Edisoni katseteni polnud kellelgi õnnestunud inimhäält taasesitada. Esimeste laserplaatide turuletoomiseni oli jäänud kõigest 105 aastat...