Viivitamine arvete tasumisega häirib üha rohkem äritegevust

Arvete tasumisega seonduv on kujunenud tõsiseks ettevõtete arengut piiravaks teguriks. See selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust ?Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused?.

Kui peamisteks takistavateks teguriteks loeti maksukoormust ning seadusandlust ja bürokraatiat (vastavalt 47% ja 42% vastanuist), siis neile järgnes arvete maksmata jätmine või tasumisega viivitamine klientide poolt (41%). Kusjuures probleemiga on enam kimpus just eksportivad ettevõtted, kelle puhul tasumisega seonduv oli hoopiski esikohal. Sama on seis välisosalusega firmade puhul.

Uuringu tulemusi kinnitab KredExi praktika ekspordigarantiide väljastamisel, kus tasumata arvete tõttu on alates aastast 2001 välja makstud hüvitisi kokku 11,9 mln krooni. Vaatamata sellele, et KredEx tegeleb ostjate riskide hindamisega igapäevaselt, ei õnnestu kahjusid vältida. Isegi pikka aega edukalt tegutsenud ettevõte võib kiirelt oma tegevuse lõpetada.

Maksetähtaeg võib lisaks hinnale ja kvaliteedile olla oluliseks argumendiks toodete pakkumisel. Eriti suuremate tehingute puhul, kus muud tingimused on sarnased.

Üksikutest olulise suurusega tehingutest koosneva käibe puhul, näiteks tootmise sisseseade tarned või ehitussektori hanked, võivad ühe ostja makseviivitused tähendada tõsiseid likviidsusprobleeme. Seetõttu tuleb iga tehingu struktuur hoolikalt ette valmistada ja riskid maandada.

Samas näiteks suhteliselt odavate materjalide jaemüügil pole mõtet eeldada kõikide arvete laekumist, sest tihe kontroll muudaks müügi kalliks või liiga ebamugavaks.

Iga ettevõtte puhul on oluline teadvustada, milline on aktsepteeritav krediidirisk ja mida selle maandamiseks saab ära teha. On positiivne, et maksekäitumisega seonduvale pööratakse Eesti ettevõtete poolt järjest enam tähelepanu. Kahjusid püütakse läbi süsteemse hankijate tausta selgitamise, müügirutiinide sisseseadmise ja erinevate tagatiste kasutamise pigem ennetada, kui tagajärgedega tegelda.