• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,83%66 682,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,83%66 682,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
Väidetakse, et Eesti haridussüsteemi üheks probleemiks on see, et meie kõrgkoolides õpib liiga palju noori nn pehmetel erialadel, nagu juura, majandus, meedia ja muud sotsiaalteadused. Pean seda liiga lihtsustatud lähenemiseks.
Esmalt tuleb arvestada, et õppurite suurt arvu mõjutab elukestev õpe. Karjääriredelil edasiliikumiseks või lihtsalt oma tööga paremini hakkama saamiseks minnakse uuesti õppima. Ka statistikaamet on tuvastanud kõrghariduse omandajate keskmise vanuse selge tõusu.
Kindlasti on õigus nendel, kes räägivad rahvamajanduse suurest nõudlusest insenerierialade lõpetanute järele. Samas ei ole teekond üleüldisest vajadusest konkreetse inimese valikuni sirgjooneline. Osa noori valib eriala huvist valdkonna vastu, teised aga kalkuleerivad ka eesootavate palgavõimalustega.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele