Jäätmekäitlus muutub tänavu senisest korrastatumaks

Kogu süsteemis on aga jäätmekäitlejad need, kes otseselt tegelevad pakendi ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude käitluse ja taaskasutamisse suunamisega.

Just seetõttu korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL), kes ühendab 47 jäätmekäitluse alal tegutsevat firmat, läinud aasta novembris Pärnus jäätmepäeva, et teha vahekokkuvõte, kuidas on Eestis pakendi ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude kogumis- ja taaskasutamissüsteem rakendunud.

Hoolimata sellest, et tee hästi toimivate kogumis- ja taaskasutamissüsteemideni nii pakendijäätmete kui ka elektroonikaromude osas on veel pikk, on siiski esimesed sammud astutud.

Samas peab tunnistama, et lähtudes teiste Euroopa riikide kogemustest, võtab kogumis- ja tasustamissüsteemide rajamine ja rakendamine aastaid, kusjuures töö elanikkonnaga muutmaks inimeste harjumust kõik praht ja prügi ühte konteinerisse visata, on äärmiselt oluline.

2005. aastal tegid mitmed kohalikud omavalitsused algust korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimisega. Kohalikud omavalitsused viivad läbi korraldatud jäätmeveo konkursid, kuid praktiline töö ehk jäätmete kogumine ja vedu jääb ikkagi jäätmekäitleja teha ning seetõttu lõid EJKL ning olmejäätmete kogumise ja veoga tegelevad firmad aktiivselt kaasa korraldatud jäätmeveo rakendamise dokumentide ettevalmistamisel.

Esialgselt oli kohalike omavalitsuste seisukoht, et korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedu katkestada ei tohi isegi mitte siis, kui klient - jäätmevaldaja - on osutatud teenuste eest jäätmekäitlejale võlgu. Mitmete arutelude tulemusena jõudsid juristid seisukohale, et tasuta teenuse osutamine pole võimalik ja arvete mittetasumisel on jäätmekäitlejal õigus prügivedu katkestada. Võlglastega tegeletakse edasi kui jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide rikkujatega.

Kõiki jäätmekäitlejaid ja jäätmevaldajaid mõjutab otseselt Riigikogu poolt detsembris vastu võetud keskkonnatasude seadus, mille kohaselt tõusis selle aasta 1. jaanuarist saastetasu jäätmete kõrvaldamisel prügilasse 122 kroonini tonni pealt. 2005. aastal oli saastetasu jäätmete kõrvaldamisel prügilasse 30 krooni tonn. Neljakordne saastetasu tõus peaks olema argument, et panna inimesi mõtlema, mida nad prügikonteineritesse viskavad ja suunata elanikke oma jäätmeid liigiti koguma.