Veemajanduse europrojektid võivad rahast ilma jääda

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Kajar Lember

Ehitushindade tõus tingib veemajanduse hangete kallinemise, mis omakorda toob päevakorda kanalisatsiooni ja puhta vee süsteeme parendavate europrojektide edasise saatuse.

Tõenäoliselt selgub, et konkreetselt Emajõe-Võhandu projekti ei saa enam Euroopa Liidu poolt praeguseks eraldatud summade eest täies mahus teostada - raha jääb puudu. Kui palju projekt kallineb ja millise institutsiooni toel lisaraha leitakse, on esialgu veel täpselt välja koorumata.

Üks on kindel - projektide katkijäämine ei saa olla variant, mida isegi kaaluda, sest ELiga liitumisel võttis Eesti endale kohustuse viia kõikide omavalitsuste valgalas (ka Emaõe-Võhandu) paiknevate linnade-valdade veemajanduse infrastruktuur vastavusse ELi direktiividega.

Kohustuse mittetäitmine läheb riigile trahvi näol tervikuna kordades kallimaks kui ükskõik millise teise lahenduse leidmine.

ASi Emajõe Veevärk tellitud pakkumiskutsedokument koos eskiisprojektiga kõikide omavalitsuste kohta saab valmis selle aasta novembris ja seejärel kuulutatakse tõenäoliselt 2007. aasta alguses välja ehitushange. Selle lõppemisel selgub parim pakkuja ja ka ehituse lõplik maksumus ning siis saab selgeks, kui palju raha puudu jääb.

Seega on kõige reaalsem ja mõttekam riigi lisatoetuse leidmine. Arvestades, et ehitustsükkel hõlmab mitut aastat, saab puudujääva summa jaotada mitme eelarveperioodi peale, mis võimaldab projekti teostada väiksemate osade kaupa ning sel moel rahatühimikku mõistuspäraselt täita.

Emajõe Veevärk loodi keskkonnaministeeriumi initsiatiivil, et tagada euroliidu rahastatavas Emajõe-Võhandu suurprojektis osalevatele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondi maksimaalne toetus. Emajõe Veevärgiga ühines 22 omavalitsust ja projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni. Tegemist on Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga.

Projekti lõplik eesmärk on viia Emajõe Veevärgiga ühinenud omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse ELi direktiividega. Seda eelkõige selleks, et tagada kohaliku elanikkonna varustamine nii kvaliteetse joogivee kui ka kanalisatsiooniga.

Veemajanduse europrojektid võivad rahast ilma jääda

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised