• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,46%7 766,19
  • DOW 300,39%53 778,17
  • Nasdaq 0,5%26 673,1
  • FTSE 1000,22%10 816,28
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,98
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 5000,46%7 766,19
  • DOW 300,39%53 778,17
  • Nasdaq 0,5%26 673,1
  • FTSE 1000,22%10 816,28
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,98
Nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud pensionifondid ehk II ja III pensionisamba fondid on avatud investeerimisriskile. Riik ega fondivalitseja fondi makstud raha juurdekasvu ega ka selle säilimist ei taga. Investeerimisrisk on fondi osakuomaniku kanda: pensionifondi tehtud investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda.
Need sõnad võivad kõlada karmilt ja olla ootamatud. Finantsinspektsioon ja uuringufirma Faktum&Ariko viisid 2006. a läbi tarbijauuringu. Küsiti, mida tarbija teab finantsteenustest, nende eesmärkidest ja riskidest.
Küsimusele, kas on võimalik, et pensionifondi tehtud investeering võib ajas väheneda, vastas 18% inimestest, et see pole kindlasti võimalik. Koguni kolmandik küsitletutest ei osanud aga sellele küsimusele midagi vastata. Investeerimisel, sh pensionifondidesse, käivad risk ja potentsiaalne tulu käsikäes. Kui võtta suuremaid riske, on lootust suuremale tulule. Kui soovitakse investeerida turvaliselt, on ka oodatav tulusus väiksem.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele