Sama kinnitas ka SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt: "Eeldame, et Euroopa Keskpank tõstab tänavu baasintressi veel kaks korda kokku 0,5% võrra." Ka Unt nentis, et lõviosa ajast on Euribor olnud 4 ja 6 protsendi vahel. "Nii et kasvuruumi veel on, viimase paari-kolme aasta rekordmadalad intressid ei olnud normaalsed," ütles Unt. "Euribori tõus mõjub turgudele rahustavalt."
Vabakutseline näitleja Hannes Prikk nentis, et tema ei hakanud oma laenuintressi fikseerima ning ei kahetse. "Kuumaks on mul praegu enam-vähem selline nagu ta algul, paar aastat tagasi laenu võttes oli, vahepeal me kauplesime intressi alla," selgitas Prikk. "Eks see laenusumma on meil suhteliselt väike ka, saime kinnisvara enne buumi ära ostetud."
Prikk ütles, et ei oska seisukohta võtta, kas suhtuda tulevikku optimistlikult või pessimistlikult. "Vahet ei ole," ütles Prikk. "Eks ma tegelikult olen kursis küll, aga mis see tõus võib olla, mingi paar-kolmsada krooni kuus…"
Euribori tõus ohjeldab kinnisvaraturgudel viimasel ajal valitsenud kauplemishullust ning tänavu algab spetsialistide hinnangul stabiilsuse ajajärk.
"Intressitõus mõjutab otseselt kinnisvaraturgu. Tõusvate intresside juures on juba praegu näha, et turg on vaibunud ning võib prognoosida jätkuvat stabiliseerumist ja korrektsioone," sõnas Uus Maa analüütik Annika Jakobson.
Tema sõnul on kasvavad intressid mõjutanud positiivselt ka üüriturgu.
"On selge, et huvi eluasemelaenude vastu väheneb, sest intress pole enam 3 protsendi lähedal," nentis SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt.
Samas usub Unt, et tänavu võtab Eestis eluasemelaenu paarkümmend tuhat uut klienti.
"Kuna Euriborile lähiajal langustrendi ei ennustata, tähendab see laenuotsuse teadmata ajaks ja võib-olla väga kaugele edasilükkamist," märkis ka Arco Vara Kinnisvarabüroo vahendustegevuse juht Urmas Tehver. Ta lisas siiski, et seni on kiire palgatõus igakuiste laenumaksete suurenemist kompenseerinud.