• OMX Baltic−0,13%317,36
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,13%2 250
  • OMX Vilnius−0,39%1 496,45
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−0,42%10 644,92
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,13%317,36
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,13%2 250
  • OMX Vilnius−0,39%1 496,45
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−0,42%10 644,92
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Mereorganismidest leitud geenid võimaldavad valgusest energiat toota ka bakteritel, kellel puudub fotosünteesivõime.
Laborites laialt kasutatav bakter Escherichia Coli ehk soolekepike saab energiat suhkrute lagundamisest, kuid lihtsa geenimanipulatsiooni abil saab ta panna energiat tootma ka valgusest. Seega saaks luua baktereid, mis võiksid tõhusalt ja odavalt toota biokütuseid, ravimeid ja muid kemikaale, vahendas MITi Technology Review.
Osad bakterid, nagu näiteks tsüanobakterid (tuntud ka sinikute ja sinivetikatena), kasutavad energia tootmiseks sarnaselt taimedele fotosünteesi. On avastatud aga ka teine meetod, mille abil bakterid valgusenergiat kasutada saavad. Nad kasutavad valguse poolt aktiveeritavaid valke proteorodopsiine, mis sarnanevad meie silma võrkkestas leiduvate valkudega. Kui see valk on seotud valgustundliku molekuli retinaaliga ja seda tabab valgus, pumpab ta prootoneid läbi rakumembraani. See tekitab membraanil elektrilise gradiendi (ühel pool rakumembraani on ioonide kontsentratsioon suurem kui teisel pool), mis toimib energiapotentsiaalina sarnaselt pingele, mida tekitavad patareid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele