Juhtimisoskus on omadus, mida võib osta ja müüa kallilt

Sellele on mitu seletust, aga tavatõde, et palk peab olema seotud aktsionäridele loodud väärtuse suurusega, tundub täiesti usutav. Palgakasvu mootoriks on ettevõtete kasumid, mis nii Eestis kui ka maailmas pole kunagi olnud nii head kui praegu.

Kuigi peamine kasumlikkuse põhjus on majanduse kõrgkonjunktuur, on ka hea juhtimine vaieldamatult väga palju kaasa aidanud ja aktsionäre rikkamaks teinud. 2006. aasta numbrid pole lõpuni kokku löödud, kuid ka Euroopa tippjuhtide 2005. aasta tasud on aukartustäratavad (Fortune, 2006).

Näiteks L'Oreali (Prantsusmaa) juhatuse esimehe Lindsay Owen-Jonesi tasu ulatus üle 374 miljoni krooni, sh põhipalk alla 50 miljoni. Enam kui kaks kolmandikku tuli aktsiaoptsioonidelt. Novartise (Šveits) juhi Daniel Vasella ümmarguselt 234 miljoni kroonisest tasust ligi 90% moodustasid aktsiaoptsioonid. AXA (Prantsusmaa) juhi Henri de Castries' 161 miljoni kroonisest tasust tuli vaid umbes 12 miljonit põhipalgana, kolm neljandikku aga on aktsiaoptsioonid. Palgapingerea neljanda mehe, Deutsche Banki juhi Josef Ackermanni palk aktsiaoptsioone ei sisalda, kuid temagi 116,7 miljoni kroonisest tasust ei moodusta põhipalk isegi viiendikku.

Tasustamise osas on üllatav, et maailmas on kinniste eraettevõtete juhid pigem paremini tasustatud kui avalike börsiettevõtete juhid. Kuigi Eesti ettevõtlusmaastik on suurte ja avalike ettevõtete poolest õhuke, on pigem Eestiski nii, et mõnes eraettevõttes, ja just neis, kus omanikuks on rahvusvaheline erakapital, on tasud juhtkonnale suuremad.

Kuigi vahel arvatakse, et juhtidele makstakse liiga palju, on tõde pigem selles, et juhtimistalent on piiratud kompetents ning seetõttu muutub iga haruldane vara järjest kallimaks. Vana reegel, et ükski töö pole olulisem kui teine, kahjuks lihtsalt mõnede tööde tegijate osas paika ei pea, sest valim on väga napp.

Üks asi on aga kindel - rahanumbrites Eesti muu maailma suurtega võistelda ei suuda, suurusjärgud on teised. Kindel statistika puudub, kuid tunnetuslikult on Eesti tippjuhtide ametiaeg pigem pikk kui lühike. See viitab asjaolule, et motivatsioon pole Eesti juhtide jaoks liiga suur probleem. Kuid keskastmejuhte ja spetsialiste on päris palju liikunud ja veel minemas Eestist välja. Neile on Eesti palgatase palju madalam kui läänes ka madalamal ametikohal.

Milliseid vahendeid juhtide motiveerimiseks kasutatakse? Tulemustasu ja muud pikaajalised tasud, k.a aktsiaoptsioonid või -omand, on jätkuvalt kõige populaarsemad motivaatorid.

Üllatav on ehk asjaolu, et omanikutunne (aktsiate omamine) iseenesest ei suurenda motivatsiooni ega mõjuta tulemusi. Kaasamine otsustamisse kombineerituna omanikutundega suurendab aga oluliselt tulemuslikkust.