Euromiljonid jõuavad MTÜde kätte

Kui 2005. aastal anti sajale suuremale toetusesaajale ühtekokku 133 miljonit krooni, siis 2006. aastal moodustas see summa juba 270 miljonit krooni. Olenevalt euroliidu fikseeritud meetmest sisaldab see osaliselt ka Eesti enda eelarvest eraldatud miljoneid - 2005. aastal vastavalt 18 ja 2006. aastal 52 miljonit krooni. Toetussummade kasutamise sihteesmärgid on äärmiselt erinevad. Kes teeb saadud rahaga korda kiriku, kes rajab valda uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.

2006. aasta suurima summa, 15,6 miljoni krooni saaja Eesti Kalaliidu juhatuse liige Valdur Noormägi ütles, et Euroopa Liidu toetusraha hankimine on üsna keerukas protseduur. Kui põllumajandusminister on kalandusnõukogu pakutud idee kinnitanud, hakkab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) analoogselt riigihanke korraldamisega otsima teostajat. Kui teostaja leitud, sõlmitakse temaga leping, seejuures teostaja peab ise vajalikud vahendid leidma. Alles siis, kui turu-uuring on tehtud või mess korraldatud, võivad toetussummad laekuda. Noormägi sõnul laekuvad need aga tavaliselt viimasel või eelviimasel päeval.

Kalaliit ongi eurotoetusi kasutanud peamiselt turu-uuringute tegemiseks või siis rahvusvahelistel messidel osalemiseks, kusjuures messidel osalemiseks peavad ettevõtted enamasti veel peale maksma.