Bioloogiline kell mõjutab organeid ning tegutsemise-puhkamise tsükleid, kontrollides energiataset, erksust, kasvu, tuju ja vananemist. Sellealased uurimused on aidanud paremini mõista terviseprobleeme, mis on seotud vananemise, ajavahede, unetushäirete, vahetustega töö ja dieetidega.
Green ja tema kolleegid võrdlesid tavalisi hiiri geneetiliselt muundatud hiirtega, kellel geen Nocturnin oli välja lülitatud. Mõlemad hiirterühmad jagati kahte katserühma – pooli toideti tavalise toiduga, teistele anti väga rasvast toitu. Leiti, et mõlemad geneetiliselt muundatud hiirte rühmad säilitasid normaalse kaalu ja aktiivsuse. Tavalised hiired, kes sõid rasvast toitu, lausa paisusid. Väljalülitatud geeniga hiirtel midagi sellist aga ei juhtunud. Kui hiiri hiljem lahati, avastasid teadlased, et tavalistel hiirtel oli maksas palju rasva, samal ajal kui muundatud hiirte maksa rasvatase jäi normi piiresse.
"Tulemused olid hämmastavad," ütles Green. "Arvasime, et kui jätkame mutantsete hiirte söötmist rasvase toiduga, peavad nad lõpuks vähemalt mingil määral juurde võtma. Seda aga ei juhtunudki. Need hiired olid jätkuvalt saledad, samal ajal kui tavaliste hiirte kaal peaaegu kahekordistus ning nende maks rasvus."
Greeni väitel on võimalik, et pärast põhjalikku uurimist saaks välja töötada ravimi, mis Nocturnin-geeni tööd takistab ja vähendab rasvumise riski.