G8: Merkeli väike võit Bushi üle

Kui maailma mõjukaimate riikide juhid kolmeks päevaks Läänemere äärde Heiligendammi kogunesid, olid intensiivsetele eelläbirääkimistele vaatamata lootused suureks kliimakokkuleppeks tühised. USA oli andnud mõista, et ei toeta Euroopa Liidu algatust kärpida aastaks 2050 süsihappegaasiheitmeid 50% võrra. ELi ja G8 eesistujamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel pani aga kogu oma mõju mängu, et see siiski saaks teoks.

EL on üks tõsisemaid kliimasoojenemise vastu tegutsejaid, sealhulgas Kyoto protokolli raames, millele USA jättis alla kirjutamata. ELi eksperdid väidavad, et kliima jätkuv soojenemine üle kahe kraadi tooks maailmale kaasa katastroofilisi tagajärgi. ELi hinnangul saaks seda vältida ainult juhul, kui kasvuhoonegaase vähendatakse 50% võrra.

Vahetult G8 kohtumise eel tuli USA president George W. Bush välja oma vastuettepanekuga. USA soovituse kohaselt peaksid 15 suurimat kasvuhoonegaase tekitavat riiki leppima 2008. a lõpuks kokku uue üleilmse kliimaleppe, mis seaks kaugemad eesmärgid pärast 2012. aastat, kui Kyotot protokolli tähtaeg täis saab. USA selge püüdlus on kaasata leppesse Hiinat ja Indiat, kelle tööstuspotentsiaal ja järelikult ka õhu saastamine järjest suureneb.

President Putin seevastu üllatas USA presidenti vastuettepanekuga rajada kahe riigi ühine raketitõrjebaas hoopis Aserbaidžaani, kus asus NSV Liidu radarijaam. Putin kinnitas, et tal on Aserbaidžaaniga kokkulepe, mis lubab seda kasutada Euroopa raketitõrjesüsteemi osana.

„Kui Washington selle ettepaneku vastu võtab, siis pole meil vaja paigutada uusi ründekomplekse Euroopa lähedale ega suunata oma rakette Euroopale,” väitis Venemaa president.

USA president nimetas Venemaa ettepanekut huvitavaks ja ütles, et pooled jätkavad selles küsimuses strateegilist dialoogi.

Aids ja Aafrika abistamine

Kliimasoojenemise kõrval käsitlesid maailma juhtivate riikide juhid veel võitlust aidsi vastu ning vaeste Aafrika riikide abistamist. 2005. a G8 kohtumisel olid rikkad riigid lubanud maailma vaesematele riikidele kuni 2010. aastani abi 37 miljardit dollarit. Siiani on seda abi antud 14 miljardit dollarit.

Kui kliimavastases võitluses on USA panus seni olnud tagasihoidlik, siis vaesemate riikide abistamisel näitab USA üles maailma juhtivale riigile kohast heldust. Vahetult enne G8 kohtumist esitas USA president kongressile taotluse eraldada täiendavaid vahendeid Aafrika 2,5 miljoni aidsihaige ravimiseks. Lisaks soovib USA valitsus kulutada nelja aastaga 525 miljonit dollarit vaeste riikide neljale miljonile lapsele hariduse andmiseks.