• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Welti andmetel on Gazpromi Saksa tütarfirmade juhtide seas vähemalt kolm Stasiga seotud olnud inimest. Neist Matthias Warnig on Läänemere gaasijuhet rajava Nord Streami tegevdirektor, Gazprom Germania personali- ja organisatsioonidirektor Hans-Uve Kreher oli Stasi mitteametlik kaastöötaja. Kolmandaks oli Stasiga seotud Gazprom Germania finantsdirektor Felix Strehober.
Neist enim teada on Matthias Warnigi tegevusest. Wall Street Journali andmeil tegi Warnig koostööd Vladimir Putiniga Ida-Saksas, kus too oli KGB agent. Muu hulgas jälgis Warnig Dresdner Banki tegevust. Saksamaa taasühinemise järel tõusis Matthias Warnig Dresdner Banki Moskva kontori juhiks. Tema käe all laenas Dresdner Bank Gazpromile 172 miljardit krooni, et see saaks oligarh Roman Abramovitšilt ära osta Sibnefti. Samuti osales Dresdner Bank Jukosele kuuluva Juganskneftegazi varade hindamisel, mis pärast seda pandi soodsa hinnaga sundmüüki. Nüüd juhib Warnig Läänemere gaasijuhtme rajamist.
Arhiivist on leitud Hans-Uve Kreheri 1977. aastal kirjutatud lubadus, et ta aitab vabatahtlikult SDV julgeolekuministeeriumi selle vastutusrikkas töös. Talle anti agendinimeks Roland Schröder. Kui ta Jenast Berliini tööle läks, siis tema kontaktid Stasiga katkesid, kuid 1985. aastal, seega neli aastat enne Berliini müüri langemist, kirjutas ta uue koostöökohustuse, seekord Hartmanni nime all. Kreher pakkus Stasile huvi seetõttu, et ta oli kursis kõigi suuremate Tüüringi energeetikainvesteeringutega. Praegu Gazprom Germania personalidirektorina töötav Kreher ise ei tunnista, et ta on Stasi heaks töötanud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele