• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Kohe, kui praegune laenukriis leeveneb, kerkivad taas üles hirmud riiklike investeerimisfondide ees. Tohutute riikliku kontrolli all olevate fondide tekkimisel on palju suurem mõju kui laenukriisi ajutistel hädadel. Kui riiklikud fondid oma investeeringuid kasvatavad, muutuvad riigi ja eraisikute varade jõujooned täielikult.
Morgan Stanley andmeil on riigifondide käsutuses 2015. aastaks 12 biljonit dollarit (praegu 2,5). Summad, mida kontrollivad riskifondid ja eravarahaldurid, on selle kõrval köömes. Lähitulevikus on finantsturgude ühed suurimad investorid seega just valitsusasutused. Et suurimad neist on Hiinas, Venemaal ja mõnes ebastabiilses naftariigis, annab põhjust muretseda.
Algselt paigutasid need riigid oma välisreserve likviidsetesse varadesse - lühiajalistesse USA jt riikide võlakirjadesse. Siis mõistsid nad, et varad ületavad kaugelt selle, mida on vaja spekulatiivsete kriiside vältimiseks.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele