• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Teadlased on välja pakkunud uue põrutava teooria, mille kohaselt universum ei pruugi lõppeda mitte pauguga, vaid seisakuga – ühel hetkel võib aeg sõna otseses mõttes otsa saada.
Idee, mille kohaselt võib aeg miljardite aastate pärast otsa lõppeda, pakkusid välja Hispaania teadlased José Senovilla, Marc Mars ja Raül Vera Bilbao ülikoolist ja Salamanca ülikoolist, kirjutas The Daily Telegraph.
Aja lõppemisega püüavad nad pakkuda välja alternatiivse seletuse „tumedale energiale” – salapärasele gravitatsioonivastasele jõule, millega on siiani seletatud teadlasi hämmastavat kosmilist fenomeni.
Kümmekond aastat tagasi täheldasid teadlased, et kauged supernoovad – plahvatavad tähed universumi äärealadel – tundusid liikuvat kiiremini, kui universumi keskosale lähemal olevad supernoovad, millest järeldati, et läbi universumi liikudes koguvad supernoovad üha suuremat kiirust.
Kui aeg tõepoolest aeglustub, võivad kosmoloogide poolt vaadeldud iidsed tähed tunduda meie perspektiivist liikuvat tõepoolest üha kiiremini. "Meie arvutused näitavad, et just selline mulje peaks jääma aeglustuvas ajas elavale vaatlejale,” ütles Senovilla.
Miljardite aastate pärast jääks aeg seega lõplikult seisma ja kõik peatuks. „Siis on kõik igaveseks paigale tardunud, nagu pilt ühest hetkest,” ütles Senovilla ajakirjale New Scientist. „Meie planeet on selleks ajaks muidugi ammu kadunud.”
Ta lisas aga, et me võime vaid oletada, nagu eksisteeriks vaid üks ajadimensioon. Los Angelese ülikooli teadlane Itzhak Bars on välja pakkunud kummalise teooria, mille kohaselt ajadimensioone ei ole mitte üks, vaid kaks.
Senovilla sõnas: "Üks asi, mida meie teooria arvesse ei võta, on võimalus, et ajadimensioone on rohkem kui üks.”
Uus teooria kõlab kahtlemata ulmeliselt, kuid sellele on võimalik leida tõestusmaterjali. Cambridge’i ülikooli kosmoloog Gary Gibbons arvas, et mõttel on jumet. „Me usume ju, et aeg tekkis Suure Paugu ajal. Kui aeg sai tekkida, saab see ka kaduda – tegemist oleks lihtsalt pöördnähtusega,” seletas ta.
"Selliste teooriate võlu seisneb asjaolus, et nii veidrad kui nad ka ei tundu, võib suur hadronite kollaider tõestada, et universumis leidub lisadimensioone,” kommenteeris Brian Cox Manchesteri ülikoolist, viidates järgmisel aastal Genfis käivitatavale prootonite põrkurile. "Kui seda tõestada suudetakse, ei ole sellised teooriad enam ulmelised spekulatsioonid, vaid üldlevinud teadmine.”

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele