Eelmise aasta lõpu seisuga oli Hansapank Eestil umbes 0,3% võlglasi eluasemelaenuportfellist ja 1% tarbimislaenuportfellist.
Põldoja ei näe vaatamata võlgnike suurenemisele tarbimislaenu ärimudelis probleemi. „Väga lihtne: tarbimislaenudel on pool miljonit klienti ja eluasemelaenudel 100 000. Siin pole probleemi, mida ohjata. Kui võlglaste arv kasvab, tuleb inimressurssi juurde võtta, kes võlglastega tegeleksid. Näiteks BIGil oli laenude tootlikkus mullu 33%, kui neil ka 10% laenudest kehvaks läheks, poleks see probleem veel,” rääkis pangajuht.
2007. aasta detsembris anti välja ligi 60 protsenti vähem eluasemelaene kui aasta tagasi samal ajal. Põldoja sõnul mängib selle arvu puhul olulist rolli ka see, et detsembris oli viis tööpäeva vähem. Tegelik kahanemine on umbes 40%, sarnaselt novembriga, kui eluasemelaene anti 38% vähem välja kui 2006. aastal. Samas Põldoja möönis, et mõnevõrra on üllatav see langus on. „Laenuvõimelisi on rohkem, kui see kukkumine näitab. Inimesed ei taha laenu võtta ja kinnisvara soetada. Ollakse ebakindlamad oma tuleviku suhtes,” rääkis ta muutunud majanduskeskkonna mõjust inimeste laenukäitumisele.
Põldoja sõnul kompenseerib vähenevaid eluasemelaenu kliente intressimäär. „Ausalt öeldes on asjad täna OK, arvasime, et see olukord võib isegi kehvem olla,” kommenteeris Põldoja suurenenud viivisvõlgade mahtu ja osakaalu kogu Eesti pankade portfellimahust.
2008. aasta võib tulla aasta, kus eluasemelaenu antakse esmakordselt üle mitme aasta absoluutsummades vähem kui 2007. aastal, prognoosis ta.