Ootamatu avastus annab diabeetikutele uut lootust

Selline oli vähemalt esialgne plaan. Plaanil oli aga üks suur puudus – teadlased on korduvalt püüdnud pankreasest selliseid rakke leida, kuid siiani edutult. „Enamik teadlastest, sealhulgas ka mina, järeldasid, et pankreas on selles osas muudest organitest väga erinev,” ütles Harvardi ülikooli tüviraku-uurija Douglas Melton.

Kuna vastavaid tüvirakke ei suudetud leida, jäi ainult kaks võimalust: sundida vähesed allesjäänud beeta-rakud intensiivselt jagunema või programmeerida embrüonaalsed tüvirakud vajalikuks rakutüübiks muutuma ning siis need patsienti siirdada.

Kahjuks on aga beeta-rakke raske eraldada ning nad kasvavad katseklaasis väga aeglaselt, mistõttu on nende arvu kiire mitmekordistamine väga keeruline ettevõtmine. Embrüonaalseid tüvirakke on lihtsam kasvatada, kuid nende programmeerimine on keeruline. „Ei ole niisama lihtne neile selgeks teha, milleks nad arenema peavad,” ütles Melton. Baetge töörühma teadlased on jõudnud selles suunas juba üsna kaugele: nad suutsid embrüonaalsetest tüvirakkudest kasvatada beeta-rakke, kuid need uued rakud polnud glükoosi suhtes kuigi tundlikud, seega ei saaks nad hakkama diabeetikutel insuliinitootmise reguleerimisega.

Belgias Brüsselis asuva Vrije ülikooli diabeediuurimiskeskuse teadlased eesotsas Harry Heimbergiga otsisid samal ajal aga ikka veel pankreasest tüvirakke.

Siiani on uurijad spetsiifilisi tüvirakke otsides pankreast kahjustanud, jälginud uute beeta-rakkude tekkimist ning püüdnud seejärel avastada uute rakkude allikat. Nii leiti aga vaid, et uued beeta-rakud tekkisid olemasolevate beeta-rakkude jagunemisel.

Heimberg ja tema kolleegid kahjustasid pankreast teistmoodi: nad sulgesid juha, mille kaudu seedeensüümid pankreasest välja voolasid. See põhjustas põletikku ning beeta-rakkude arvu kahekordistumist.

Uusi rakke uurinud teadlased avastasid nende hulgast rakud, mis tootsid ainult embrüonaalsetes pankreaserakkudes leiduvat valku: sellest järeldati, et tegemist võis olla tüvirakkudest arenenud rakkudega. Nad uurisid neid rakke põhjalikumalt ning leidsid, et need suutsid toota uusi beeta-rakke, mis suutsid vajalikul määral reageerida ka glükoosile. Tulemustest kirjutati põhjalikumalt ajakirja Cell läinud nädala numbris.

Uurimus tõestab, et hiired suudavad täiendada insuliini tootvate beeta-rakkude varusid – vähemalt surve all olles. Tuleb veel lõplikult tõestada, et leitud rakkude puhul on tõepoolest tegemist ennast taastootvate tüvirakkudega. Tüvirakud või mitte, igatahes võivad diabeetikud uurimistöö tulemustest uut lootust saada, ütles embrüonaalsetest tüvirakkudest beeta-rakkude tootmisega tegelev Baetge.