• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
5. Tuumaelektrijaamade lammutamine on liiga kallis
Olemasolevad tuumaelektrijaamad ehitati tulevikus toimuvale kasutusest mahaarvamisele mõtlemata. Uute reaktorite rajamisel kasutatakse nn mooduldisaini ning jaama lammutamise kulud on juba ette elektrihinna sisse arvestatud. Uute jaamade elueaks arvestatakse umbes 40 aastat, mistõttu jaotub lammutamise kulu praegusest palju pikema aja peale.
6. Tuumajaamade rajamine võtab liiga kaua aega
Tegemist on ilmselt kõige iroonilisema vastuargumendiga, sest uute jaamade ehitus peamiselt nende vastaste tegevuse tõttu venibki. Parima ehituskiiruse on saavutanud Kanada ettevõte AECL – ühe jaama rajamiseks kulub neil neli kuni kuus aastat. Suurbritannia valitsus loodab, et standardne mooduldisain aitab jaama ehitusaja viia keskmiselt kuue aastani.
Loodete energia on aga siiani suurel määral eksperimentaalne ja end mitte tõestanud elektritootmisviis. Ka ökoloogilised mõjud on selgelt negatiivsed ning nende likvideerimise vajadus tulevikus teeb selle energialiigi tuumaenergiaga võrreldes palju kallimaks.
10. Reaktorid on terroristide sihtmärgid
Alates 11. septembri terrorirünnakutest on korduvalt analüüsitud võimalikke rünnakuid tuumajaamadele. USA energeetikaministeerium tellis uuringu, mille käigus modelleeriti täis kütusepaakidega Boeing 767-ga tuumajaama rammimist. Mudelit modifitseeriti korduvalt, kuid ühelgi juhul ei tunginud lennuk reaktorit ümbritsevast betoonist läbi.
Sellega saaksid hakkama vaid USA sõjaväe käsutuses olevad punkripurustajad. Lisaks on terroristid juba näidanud, et nad eelistavad rahvastatud kohti ning võimalikult palju inimohvreid, mitte hästivalvatud ja isoleeritud asukohas olevaid objekte, mille ründamine tooks kaasa väga vähe surnuid.
Kõik uued tuumajaamad oleksid ehitatud veelgi tugevamatena, et ründamine juba eos mõttetuks teha. Lisaks on uued jaamad varustatud passiivsete kaitsemehhanismidega, mis teevad võimalike Tšernobõli-laadsete inimlikust lollustest tulenevate õnnetuste juhtumise väga vähetõenäoliseks.
Artikli esimene pool

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele