Miks gripp ründab külma ilmaga?

Dr Duane Alexander sõnas: „Uurimuse tulemused võimaldavad selgitada, miks me just talviti gripiepideemiatega maadlema peame. Nüüd, kui me mõistame, kuidas viirused ennast kaitsevad, võime leida ka võimaluse sellest kaitsest läbimurdmiseks.”

Teadlased kasutasid magnetresonantstehnikat, et välja uurida, kuidas viiruse välismembraanid temperatuurimuutustele reageerisid. Viiruste välismembraan koosneb lipiididest, mis on rasvade koostisosad. Uurijad leidsid, et temperatuuril pisut üle null kraadi tahenes lipiidkate geeliks. Kui aga temperatuur tõusis 15,6 kraadini, hakkas kest järk-järgult sulama.

Uurijad järeldasid, et kevadised ja suvised õhutemperatuurid on liiga kõrged, et viiruste kestad saaksid taheneda. Selle tulemusena viirused nõrgenevad ja hävivad, tuues lõpu gripihooajale.

Inglismaa Queen Mary kolledži viroloogiaekspert professor John Oxford sõnas, et uurimus on küll huvitav, kuid kindlate järelduste tegemiseks on tema meelest liiga vara. Ta lisas: „Kui see on tõepoolest nii, miks siis levib gripp ka troopikas, kus temperatuur on pidevalt 35 kraadi? Näiteks ennustatakse tulevaste suurte gripiepideemiate piirkondadena just Vietnami ja Indoneesiat.”

Professor Oxford selgitas, et uurijad on püüdnud seostada gripinakkust külma ilmaga juba alates hiiglaslikust gripilainest Venemaal 1890. aastatel, kuid ei ole siiani veenvaid tõendeid leida suutnud. "Ma ei usu, et antud uurimus annab lõpliku vastuse viiruste levikuküsimusele – mängus peab olema ka teisi olulisi tegureid,” sõnas ta.