• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Tuumajaamades toodetakse 17 protsenti kogu maailma elektrienergiast. Mõnedes riikides on tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust väga kõrge, näiteks Prantsusmaal ja Leedus. Kogu maailmas on siiani ehitatud üle 400 tuumajaama.
Eestiski on viimasel ajal hoogustunud debatt võimaliku tuumaelektrijaama ehitamise üle. Enne otsustamist, kas tuumajaama ehitamist pooldada või mitte, oleks kasulik teemat mingil tasemel vallata. Esimeseks sammuks sel teel on teha selgeks, kuidas tuumajaam töötab.
Uraan
Tuumajaamades kasutatakse kütusena enamasti uraani. See on maakoores võrdlemisi tavaline element, mida leidub praktiliselt kõigi kivimite koostises. Kaevandamisväärses kontsentratsioonis leidub seda elementi aga vähestes kohtades. Näiteks Põhja-Eesti pankrannikul paljanduvat diktüoneemakilta saaks kasutada uraani tootmiseks , kuid liiga väikse kontsentratsiooni tõttu poleks see mõistlik.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele