• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2250,64%61 206,65
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2250,64%61 206,65
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Maa magnetpoolused ei asu püsivalt ühes kohas. Aasta-aastalt rändavad nad aeglaselt ringi, kuid keskeltläbi paarisaja tuhande aasta järel toimub midagi hoopis kummalist – magnetiline lõuna- ja põhjapoolus vahetavad asukohad.
See nähtus avastati 1960. aastail, mil asuti valmistama magnetilisi kaarte ookeanipõhjast. Ookeanipõhi koosneb vulkaanilisest kivimist basaldist. Basalt voolab ookeani keskahelikus paiknevaist vulkaanidest välja ning tardub, kusjuures basaldi koostises olevad rauaosakesed orienteeruvad vastavalt selle hetke Maa magnetvälja suunale.
Ookeanipõhi laieneb ning merepõhja voolab uus laavakiht, kuid selles olevad ferromagnetilised mineraalid võivad juba olla orienteeritud teistpidi. Seega näeb ookeanipõhja geomagnetiline pilt välja nagu triibuline sebra ning ainsaks loogiliseks seletuseks on, et magnetpoolused vahetavad teatud aja järel asukohti.
See avastus pani muuhulgas aluse ka laamtektoonika teooriale, mille kohaselt mandrid ei asu üksteise suhtes paigal, vaid teevad sarnaselt vertikaalsetele liikumistele läbi ka horisontaalseid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele