Streik toob palgatõusu

Reisijad küll kannatasid rikutud reisiplaanide tõttu, aga niipalju kui tavakodanikud said sõna teleuudistes, leidis enamik, et palgatõusunõue on õigustatud ja streikijate peale ei olnud keegi pahane.

Isegi Pekingisse lendav olümpiameeskond ei teinud numbrit sellest, et toitlustajate streigi tõttu neil lennukis oma võileibu süüa tuli.

Kired lõid lõõmama alles pärast seda, kui kõmuleht Bild nuhkis välja, et streiki korraldava ametiühingu Ver.di juht Frank Bsirske koos naisega oli lennanud Lufthansaga viieks nädalaks Lõunamere äärde puhkama. Seda veel esimeses klassis, ja vähemalt 10 000eurose pileti eest ei maksnud ametiühinguboss Bildi andmetel ise sentigi.

Ja kuigi Lufthansa järelevalvenõukogu liikmena on Bsirskel tasuta lennuks ametlikult täielik õigus, oli olukord streigi taustal sedavõrd piinlik, et Bsirske andis kiiruga teada, et maksab lennu tagantjärele omast taskust ikkagi kinni. Hea nimi töörahva õiguste eest võitlejal sai aga määritud.

Lufthansa viimaste aastate kasum ja tööliste rahakotti rõhuv hinnatõus pani Ver.di nõudma ligi 10% palgatõusu.

Lühinägelikuks pidasid nii mõnedki vaatlejad järjest tõusvate kütusehindade taustal ametiühingu käitumist ja meenutasid 70ndate hinnatõusu, millele järgnes palgatõus ja sellele omakorda hinnatõus ja mille tagajärg oli lõpuks massiline tööpuudus.

Ka Lufthansa juhatuse esimees Wolfgang Mayrhuber hoiatas streikijaid: püsima jäävad ainult kasumit tootvad töökohad. Samas, Mayrhuberi enda palk tõusis möödunud aastal 34%, reatöötajal vaid 3%. Kuhu jääb õiglus, küsisid vihased streikijad vastu.

Tänaseks on Lufthansa streik läbi, vähemalt seekord. Kui algul nõuti 9,8%, siis streigiga saavutatud palgatõusu - 7,4% - peavad tänase seisuga nii mõnedki nõrgaks saavutuseks. Enam-vähem kindel on, et lennusaatjad tahavad saada 15% rohkem: juba lähitulevikus planeerivad kolmetunnist hoiatusstreiki ka Lufthansa piloodid.