• OMX Baltic−0,07%317,94
  • OMX Riga1,2%1 008,95
  • OMX Tallinn−0,09%2 252,23
  • OMX Vilnius0,53%1 494,35
  • S&P 500−0,84%7 486,29
  • DOW 30−0,58%52 085,73
  • Nasdaq −1,39%24 901,49
  • FTSE 100−0,29%10 751,59
  • Nikkei 2252,87%60 459,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • OMX Baltic−0,07%317,94
  • OMX Riga1,2%1 008,95
  • OMX Tallinn−0,09%2 252,23
  • OMX Vilnius0,53%1 494,35
  • S&P 500−0,84%7 486,29
  • DOW 30−0,58%52 085,73
  • Nasdaq −1,39%24 901,49
  • FTSE 100−0,29%10 751,59
  • Nikkei 2252,87%60 459,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,77
Küllap on enamik lugejaid mõtelnud, miks üha kiiremini töötavad arvutid siiski nii palju aega käivitumiseks vajavad.
Sel põhjusel jätame tihti arvuti välja lülitamata ka ööseks, mil ta kulutab tarbetult elektrienergiat. Põhjus on peamiselt selles, et raali tööks vajalikud andmed tuleb esmalt kõvakettalt muutmällu (RAM) lugeda ja see võtab aega. Praegu laialt kasutatavad muutmäluelemendid vajavad info alal hoidmiseks toitepinget - mälubittideks on seal imetillukesed kondensaatorid, mis kaotavad pidevalt laengut, kirjutas fyysika.ee.
Seetõttu tuleb nende seisundeid umbes tuhat korda sekundis uuendada. Võimalikku lahendust pakuvad magnetmäluelemendid, kus sarnaselt kõvakettaga määrab bitiseisundi mäluraku magnetvälja suund - see säilib ilma uuendamata nagu info kõvakettalgi.
Niisuguste rakkude väljatöötamisega nähakse palju vaeva; üheks suuremaks takistuseks on olnud biti seisundi muutmiseks kuluv aeg. Täpsemalt hakkab materjali ümbermagneetimisel tema magnetvälja orientatsioon kahe oleku vahel ostsilleerima enne kui jääb lõppolekusse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele