„Me eeldame, et Euroopa Liidu plaanid tõstavad selgelt kaugmüüki, eriti internetiäri,“ sõnas Groß.
Brüsseli andmetel ostab Euroopa Liidus internetist kaupu juba umbes 150 miljonit inimest, kolmandik liidu rahvastikust. Samas on neid, kes julgevad osta ka välismaalt, vaid umbes 30 miljonit.
Samas on välismaal müüdav kaup sageli odavam. Nii maksab näiteks iPod Ungaris umbes 100 eurot rohkem kui Ühendkuningriigis. Paljud kliendid aga ei söanda välismaalt osta, kuna nad ei tea, millised reeglid ostuga kaasnevad.
Nii näiteks määratakse direktiivis kirja minimaalsed nõuded, kui palju tuleb tarbijale enne ostu infot anda. Lisaks tuleb sellesse nimekiri ebaõiglastest lepingutingimustest, mis muudavad tehingu kehtetuks.
Garantii peaks nii nagu praegugi jääma kahe aasta pikkuseks. Kui garantiiajal midagi juhtub, saab valida, kas kaup läheb parandusse, väljavahetamisele või makstakse selle eest ostusumma tagasi.
Uuel direktiivil aga on ka vastaseid. Saksa Föderaalse Tarbijakaitsekeskuste Liidu esindaja Roland Stuhr ütles, et ühtlustamine viib selleni, et tarbija kaotab. Tema sõnul kehtestatakse siis reeglid Euroopa Liidu tasemel ja liikmesriigid ei saa neile lisanõudeid esitada.