• OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,77%66 640,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
  • OMX Baltic−0,27%313,82
  • OMX Riga0,07%950,88
  • OMX Tallinn−0,15%2 144
  • OMX Vilnius−0,36%1 500,64
  • S&P 5000,72%7 730,99
  • DOW 300,2%53 569,44
  • Nasdaq 1,57%26 541,35
  • FTSE 100−0,79%10 792,54
  • Nikkei 2250,77%66 640,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%100,08
Eestis algatatakse igal aastal umbes 90 ravimiuuringut, mis toovad arstidele sadu miljoneid kroone. Nende sadade miljonite kroonide jaotamine toimub aga musta loori taga, millest läbi näevad üksnes valitud.
Kuu aega tagasi tagasi sain vihje, mille järgi ulatuvat arstide tasud ravimiuuringusse värvatud patsiendi pealt kuni 200 000 kroonini. Vihjele kinnitust otsides aga selgus, et arstide ravimiuuringute pealt saadavad tasud on lausa riiklik saladus. Tõsi, mingit aimu selle varjatud maailma tulukusest annavad arstidele kuuluvate ravimiuuringutega tegelevate firmade majandustulemused.
“Meid see rahaküsimus ei huvita, sest see pole meie komitee ülesanne,” põikles Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee esimees Hubert-Viktor Kahn tasu teemast kõrvale. Tema sõnul valdab selliseid andmeid ravimiamet ja eetikakomitee ülesandeks on üksnes jälgida seda, et patsiendile oleks uuringus osalemine ohutu. “Ütleme, et arst saab miljon dollarit uuringus osalenud patsiendi eest. Mis siis, kui me seda teame? Mida me peame ütlema? Et see on liiga palju ja ära võta vastu?” väljendas Kahn abitust sellises olukorras.
Sama küsimusega ravimiameti poole pöördudes selgub, et nemad on olukorda hoopis vastupidi näinud – nende ülesanne on tagada uuringus patsiendi turvalisus ja rahaasju hindavat eetikakomitee. Kui ka Tartu eetikakomitee minu soovile vaid peavangutusega vastas, olin sunnitud oma hüpoteesi küsimärgi alla seadma.
Kommentaar
Alar Irs, ravimiameti peadirektori asetäitja
Uuringud iseenesest ei ole pahad asjad. Kui neid ei tehta, siis ei saa sündida ühtegi uut ravimit. See, et need toimuvad ka Eestis, on hea. Oluline on aga, et patsientide huvid oleksid sealjuures kaitstud.
Ravimifirmad töötavad sageli välja üsna sarnaseid ravimeid, sama tõve vastu ja samasugustele patsientidel. Iga päev, mille võrra ravim turule tulemisega hilineb, maksab meeletut raha. Nii konkureeritakse nende uuringute ja võib-olla samade patsiente osas. Missugusesse uuringusse need patsiendid lõpuks satuvad, otsustab suuresti see, kui palju ravimiuuringute eest makstakse. Mida suurem raha on, mida arstile või uuringukeskusele pakutakse, seda tõenäolisemaks muutub patsiendi sattumine konkreetsesse uuringusse.
Eetikakomitee peabki hindama, et see tasu ei oleks ülemäära suur, et arst kõike unustades asuks katseid tegema. Arst peaks lähtuma patsiendi huvidest ja alati ei ole patsiendi huvides uuringusse sattuda.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele