• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,36%7 315,68
  • DOW 30−1,81%50 676,52
  • Nasdaq −1,09%24 242,3
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,36%7 315,68
  • DOW 30−1,81%50 676,52
  • Nasdaq −1,09%24 242,3
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Aripaev.ee küsitletud kommertspangad väitsid, et nad ei pane laenukahjumite hirmus raha kõrvale, vaid kannavad oletatavasti raisku mineva osa varast lihtsalt kulukontole.
Läti nädalalehe Lietiska Diena andmetel ütles Nordea tegevjuht Christian Clausen hiljuti, et pank pani kõrvale 1,3% kogu Baltimaade laenuportfellist ehk 90 miljonit eurot (1,4 mld krooni). Varem on aripaev.ee avaldanud prognoosi, mille kohaselt kasvab hapude laenude maht selle aasta teises pooles 1,5%ni kogu laenuportfellist.
Nordea panga korporatiivpanganduse juhi Andreas Laane sõnul ei tähenda provisjonide tegemine seda, et pangad raha hoiustataks. "See näitab pigem seda, et pank arvestab tulevikus tekkida võivaid mahakirjutamisi ja summa on ka kasumiaruandes juba kuluna arvesse võetud," selgitas Laane täna aripaev.ee-le.
Nordea panga krediidijärelvalve osakonna juhataja Alar Kondratjev täpsustas, et provisjoniks avatakse spetsiaalne konto, kuhu provisjoni summa kantakse ja mille arvelt hiljem laenukahju kaetakse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele