Riigifirmad salatsevad krediitkaardiostudega

"Teie poolt soovitud detailsed väljavõtted krediitkaartide kasutamisest ei ole avalik teave, mille esitamine oleks meile kohustuslik, ja me ei näe ka mingit täiendavat põhjust või vajadust soovitud ülevaate koostamiseks," vastas Tallinna Lennujaama pressiesindaja Eduard Tüür.

"Kahtlemata on Eesti Raudtee ausa äritegevuse pooldaja. Kuid antud juhul jääb segaseks, mis mõte on äriühingu majandustegevuste pisidetailidesse tungimisel," vastas Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase.

"Krediitkaartide väljavõtete avalikustamise kohustust seadus Eesti Energiale ei sätesta," vastati Eesti Energiast.

Üks riigiettevõte, kes ei näinud avalikustamises midagi taunimisväärset ega varjamist vajavat, oli valmis andmed lahkesti andma. Pärast ministeeriumi kirja muutis selle juht aga meelt. "Me ei saa ministeeriumiga erinevat sammu astuda," põhjendas ta. Mõistagi ei soovinud, et tema nimi ja ettevõte avalikustatakse, sest vastasel juhul tuleks tal pahandusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa sõnul küsisid ministeeriumi allüksused nõu, tema küsis omakorda juristilt ja saatis kirja. "Mingeid suuniseid ma ei andnud. Ütlesin, et te võite anda, aga ei pea," lausub ta.

Miks siis ettevõte, kel polnud midagi varjata ja oli valmis andmeid avalikustama, pärast ringkirja meelt muutis ja ütles, et ministeeriumile ei saa ju vastu hakata? "Ei olnud nii. See on sinu tõlgendus," ütles Otsa.

Ehkki pressiesindaja sõnul polnud minister Juhan Partsil "lähiajal mahti sellesse teemasse süveneda", oli minister kõikide küsimustega kursis ja telefonis neile vastates väga ärritunud.

"Teie küsimuse püstitatus on juba selline, nagu oleks riigiettevõtete juhatuse liikmed vargad," ärritus ta. "Krediitkaart oleks nagu mingi boonus, palgalisa. See lähenemine on täiesti vale. Minu pärast võiks Eesti Energia gaasijuhtme eest maksta ka krediitkaardiga, vahet pole."