• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Jäätmekäitlusasjatundjate hinnangul ei teki Eestis nii palju jäätmeid, et juba rajatud ning kavandatavaid jäätmepõletustehased toormega varustada.
Kui jäätmepõletus täie hooga lahti läheb, ei leia enam planeeritud mahus kasutust ka prügilad. Sisuliselt on suur hulk investeeritud raha kulutatud tühja.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles jäätmepäeval, et prognoosi kohaselt tekib 2013. aastal 700 000 tonni olmejäätmeid. Põletada tuleks sellest vähemalt 50%, mis tähendab, et heal juhul ulatab põletatavate jäätmete maht 350 000 - 400 000 tonnini aastas.
Eesti jäätmete maht koos põlevkivituhaga ulatub 20 miljonini tonnini aastas. Praegune olmejäätmete maht jääb kuskile 600 000 tonni kanti aastas. Uuringute kohaselt sisaldavad olmejäätmed 16 000 tonni aiajäätmeid, 60 000 tonni kartongi ning 30 000 tonni klaasi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele