• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,57%7 298,48
  • DOW 30−1,19%50 153,09
  • Nasdaq −0,27%24 262,64
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,57%7 298,48
  • DOW 30−1,19%50 153,09
  • Nasdaq −0,27%24 262,64
  • FTSE 100−1,3%10 551,17
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Plaanipäraselt peaks 19 oktoobril teele asuma uurimissond IBEX (Interstellar Boundary Explorer) eesmärgiga kaardistada ja uurida päikesesüsteemi ääremaid.
Missiooni kestuseks on kaks aastat ja selle ajaga kogub 80 kilo kaaluv jaam infot protsessidest, mis leiavad aset seal, kus päikesetuul vaibub ja algab tähtedevaheline ruum, kirjutas fyysika.ee.
Päikesetuul ja magnetväli kaitsevad planeetidevahelist ruumi ülikõrge energiaga kosmiliste kiirte eest. Seda võib võrrelda Maa atmosfääri ja magnetvälja kaitsva toimega.
Teatava selgesti eristuva piiriala olemasolule vihjavad sondidelt Voyager 1 ja Voyager 2 pärinevad andmed. Praeguseks on need 1977 aastal hiidplaneete uurima saadetud kosmoseaparaadid väljumas päikesesüsteemist. Lisaks sellele, et päikesetuule mõjuala lõpp on üpris järsk, sai selgeks et piiriala ei ümbritse meid sugugi ümmarguse mullina, vaid on lopergune.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele