Norma väikeaktsionärid ei ole firmaga rahul

Kevadisest aktsionäride koosolekust on möödas mitu kuud, kuid väidetavalt strateegiliste plaanide elluviimiseks vajalik vaba raha Norma kontol ei vähene.

Mariliis Pinn

Finantstulusid on võimaldanud Normal kasvatada suur, et mitte öelda väga suur raha hulk bilansis, mis ulatus kolmanda kvartali lõpu seisuga 557,5 miljoni kroonini. Suurem osa sellest läheb turvaseadmete tootja suuromaniku Autolivi finantsdivisjoni käsutuse, kes on need edasi paigutanud peamiselt lühiajalistele tähtajalistele hoiustele.

Norma väikeaktsionäride eestvedaja Antti Partanen Danske Capitalist leiab, et suuromanik peab firmat enda tütarettevõtteks ning aktsionäre koheldakse ebaõiglaselt ja ligipääs dividendidena peaks sellele rahale olema kõigil investoritel võrdselt, Danske Capitalile kuulub üle 10% Norma aktsiatest. Ka 5% Norma omaniku Gildi partner Joel Aasmäe ei saa aru, miks aktsionäre ei taheta võrdselt kohelda.

Gildi esindaja Janis Springis seletas, et kokku on 13,2 miljonit Norma aktsiat, mille väärtus on börsil umbes 4,2 eurot, mis teeb firma väärtuseks börsi 55,44 miljonit eurot. „Põhiline on välja tuua, et sellest 64% on firma kontol rahana ja firma on börsi alahinnatud,“ lisas ta. Näiteks firmal ei ole võlgu. „Ka on aktsia kohta kasum selle aasta esimese 9 kuu jooksul olnud 51 euro senti, mis tähendab, et ettevõte on väga odav. Üksi firma ei tohiks oma raha nii juhtida, see on väga ebatavaline,“ ütles Springis, kelle sõnul on tekkinud olukord, kus firma juhatus ei tööta enam aktsionäride huvides.

Partaneni sõnul on Norma alates 2003. aastast maksnud igal aastal 4,2 miljonit dividendideks. „Need on viletsad dividendid, kuid Autoliv maksab oma aktsionäridele häid dividende,“ lisas ta.

„Ma loodan, et lõpuks võtavad nad aru pähe ja hakkavad kõiki võrdselt kohtlema, ei saa eirata 49% investorite huve,“ lisas Aasmäe. Aprillis firma juhtkonnale saadetud arupärimisel olid all 32% aktsiate omanike allkirjad, kes samuti jagavad Gildi ja Danske seisukohti.

Partanen leiab, et Normal ei ole plaani aktsionäre võrdselt kohelda. „See raha on olnud seal aegade alusest, mitte ei oota mingit strateegilist sammu, nagu juhtkond väidab. Seda koheldakse kui lühiajalist laenu Autolivile, kuid ei ole lühiajaline laen,“ lisas ta. Ka on meeste sõnul kevadisest aktsionäride koosolekust piisavalt aega möödas, et kui midagi strateegilist olulist oleks toimumas, siis sellest oleks kuulda.

„Ei ole selge, kas on süüdi on Norma juhtkond või Autoliv,“ ütles Springis.

Aasmäe sõnul on üks võimalus kohtu poole pöörduda. „Kohtusse kaevata või müüa. Kuid usun, et rahulik arutelu viib lahenduseni. Kui kaua kulub veel tilkhaaval kivisse augu õõnestamiseks? Vaatame kuhu jõuame ja vajadusel vaatame oma positsioonid üle,“ ei oodanud ta kohtus kiiret lahendust.

Samas juba pikaajalise Norma väikeaktsionäri Danske Capitali esindaja lubas, et nii see asi ei jää ja nemad soovivad aktsionäride võrdset kohtlemist.

Partanen arvas, et tüli jätab märgi ka kõrges firmamoraalist rääkiva Autolivi mainele, sest tegelikult on nende mõistes tegu peenrahaga. „Ma ei saa aru, miks nii tehakse. Loodan, et kellegi on mõistust ja teema leiab lahenduse. Seda, me nii ei jäta,“ lubas Partanen.

Ka ei taha mehed oma osalust müüa, sest firma on tugevasti ala hinnatud. Samas ei ole Autolivil huvi õiglast hinda pakkuda, sest talle ei anna see midagi juurde. Rootsi firma käitub Partanen sõnul juba niigi nagu ainuomanik. „Kui me selle nii jätaks, annaks see meile hallatavate fondide klientidele signaali, et teeme halba tööd,“ lisas Partanen.

Norma väikeaktsionärid ei ole firmaga rahul

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised