Lipstok: kulude täiendav kokkuhoid on vältimatu

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,52%955,21
OMX Tallinn0,02%2 144,4
OMX Vilnius−0,34%1 501,03
S&P 5000,72%7 730,99
DOW 300,2%53 569,44
Nasdaq 1,57%26 541,35
FTSE 1000,17%10 810,87
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,6

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,52%955,21
OMX Tallinn0,02%2 144,4
OMX Vilnius−0,34%1 501,03
S&P 5000,72%7 730,99
DOW 300,2%53 569,44
Nasdaq 1,57%26 541,35
FTSE 1000,17%10 810,87
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,6

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul peavad nii ettevõtjad kui ka valitsus oma sammude kavandamisel arvestama täiendava kulude kokkuhoiuga.

Järgneb väljavõte Andres Lipstoki kõnest konverentsil “Eesti Ettevõtlus 90”:

Kõige olulisem on stabiilne raha. Olen veendunud, et euro võimalikult kiire kasutuselevõtt on Eesti jaoks esmane majanduspoliitiline eesmärk. Võib arvata, et uue tõusuetapi alguses, kui usaldamatus ja ebakindlus on möödas, rivistuvad kõik uuele stardirajale. Mis võiks olla veel parem edu eeldus kui ümberkorraldatud ja eesmärgistatud majandusruum koos seda kindlustava usaldusväärse rahasüsteemiga? Nagu krooni taaskehtestamine oli meie senise arengu vundament, aitab euro kasutuselevõtt kaasa järgmise arenguetapi edukusele.

Teatavasti on meie peamine takistus euroalaga liitumiseks seni olnud inflatsioon. Eesti Panga hinnangul on suurenenud tõenäosus täita Maastrichti inflatsioonikriteerium juba 2010. aastal, mis võimaldaks euro kasutusele võtta kas 2011. või 2012. aastal. Sellele aitavad kaasa nii majanduse tsükliline langus Eestis kui ka toormehindade alanemine maailmas. Kriteeriumi täitmiseks on aga vaja ka meie enda tahet ja valmisolekut. Sellega peab arvestama nii valitsus oma erinevate sammude kavandamisel kui ka ettevõtted oma arengu plaanimisel. Et hoiduda üle 3protsendilisest eelarvedefitsiidist, on kulude täiendav kokkuhoid vältimatu.

Teine oluline teema on tugev eelarvepoliitika. See toetab majanduskasvu mitmel viisil. Nagu juba mainisin, aitab see meil liituda euroalaga. Eesti Panga sügisprognoosi järgi on suur oht, et eelarvedefitsiit on suurem kui euroalaga liitumist võimaldav 3 protsenti SKPst. See tähendab, et valitsus peab kulusid veelgi koomale tõmbama.

Lisaks euroalaga liitumise tingimuste täitmisele tuleb juba praegu vaadata ka paar aastat ettepoole. Kuigi praeguses majandusolukorras on ajutine ja mõõdukas eelarvepuudujääk aktsepteeritav, peab eesmärk olema eelarve ülejäägi taastamine ja riigireservide kasvatamine. Usun, et finantskriis on meid lõplikult veennud ülejäägis eelarve ja riigireservide hädavajalikkuses.

Selle aasta augustis rahandusministeeriumi prognoositud 8protsendise nominaalse majanduskasvu valguses rõhutas Eesti Pank ja ka mitmed teised analüütikud vähemalt tasakaalus eelarve vajalikkust. Muud soovitust sellise prognoosi peale ei saanudki olla.

Nüüd kui on aru saadud, et suvine prognoos oli liialt optimistlik ja tegelikult ootab meid järgneval paaril aastal ees eelarve puudujääk, peab Eesti Pank majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ületsüklilise eelarve ülejääki hädavajalikuks.

Eesti on siiani saanud suuremate tagasilöökideta hakkama ainult tänu eelmistel aastatel kogunenud eelarveülejääkidele. Samas ei tohiks riik olemasolevat reservi liiga usinalt kulutada. Kassareservidest peab jätkuma vähemalt kaheks järgmiseks aastaks. Valitsuse reservide senine suurus – umbes 9–10 protsenti SKPst – on Eesti jaoks tegelikult miinimumtase. Keskmise ja pikema perspektiivi eesmärgiks võiks olla reservide märkimisväärne suurendamine, et olla valmis järgmisteks kriisideks.

Kolmas kasvu toetav asjaolu on tugev finantssüsteem, eelkõige pangandus. Ei saa rääkida majanduskasvust, kui pangandus ei ole usaldusväärne või kui üldse laenu ei anta. Eestis tegutsevad suured Skandinaavia pangagrupid on kriisiga seni hästi toime tulnud. Oma osa selles on ka Eestis kehtestatud kõrgetel likviidsus- ja kapitalipuhvritel. Need vähendavad majanduskasvu aeglustumisest tulenevaid riske ning tõstavad gruppide usaldusväärsust tervikuna. Pangasektori stabiilsust toetab ka valitsuse ja keskpanga pidev koostöö naaberriikidega.

Palju on räägitud majanduse aeglustumise mõjust laenukvaliteedile. Tõsi, viivislaenude osakaal on pankades küll tõusnud, kuid Eesti Panga hinnangul ei ületa need järgmisel aastal 4 protsendi taset kogu laenuportfellist. Tegelikud laenukahjumid kujunevad tõenäoliselt isegi märksa väiksemaks. Meie pangad on hästi kapitaliseeritud ja laenukahjumid kontrolli all. Kuigi pangast laenu saamise tingimused on karmistunud, on laenu ikkagi võimalik saada. Küll aga on möödas 50 protsendiste kasvunäitajate ja olematute riskimarginaalide aeg.

Lipstok: kulude täiendav kokkuhoid on vältimatu

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised