• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,79
Riskikapitalistina näen ma pidevalt start-up ettevõtteid, mis külastavad investoreid raha tõstmise huviga. Viimasest paarist aastast ei mäleta ma ühtegi potentsiaaliga ettevõtte alustamise ideed, kus oleks planeeritud pikemat toimetamist Eestis. Mitte ühtegi.
Miks see nii on? Sellest arusaamiseks tuleb käituda nagu ettevõtja, kes rahvusvahelise äri tegemiseks asukohariike valib. Ettevõtjal ei ole vaja kuigi kaua uurida. Üsna kohe selgub, et Eesti riigi "pakkumine" eksportida soovivatele ettevõtjatele on täiesti konkurentsivõimetu.
Sisuliselt on ta selline: teie võtke riske ja looge töökohti. Olenemata sellest, kas teie äri tuleb välja või mitte, küsime meie teilt selle toreda "võimaluse" eest esimesest päevast alates 73,2 protsenti iga loodud töökoha pealt erinevaid makse.
Lugejal võib tekkida küsimus: on see üldse probleem, et Eestis registreeritakse vaid kohalikule turule suunatud ettevõtteid?
Sellele küsimusele on lihtne vastata. Kujutleme, et olemas on ainult kaks ettevõtet: mõlemad müüvad üksteise töötajatele kaupu ja teenuseid, aga maailmale väljaspool ei müü mitte midagi.
Samas nad ostavad välismaailmast üht-teist, sest tänapäeval kõike ise toota ei ole võimalik. On lihtne aru saada, et selline paar ettevõtteid läheb kiiresti pankrotti, kuna süsteemi raha juurde ei tule, välja aga läheb. Täpselt sama juhtub ka riigiga. Mõned aastad on võimalik toime tulla võlgu juurde võttes, pikapeale aga vaesus süveneb. Lõpuks pöördutakse tagasi naturaalmajandusse, et elus püsida.
Et seda allakäiku vältida, peavadki ettevõtted olema huvitatud müüma välisturule riigisiseselt toodetud lisaväärtust.
Mida peaks Eesti valitsus tegema? Demokraatia printsiipide järgi pole 2 protsendi ettevõtjate arvamus valitsusele oluline. Samas on selge, et nende 2 protsenti ettevõtjate riigist lahkumisel on perspektiivis tegemist hävinguga terve riigi majandusele ja seejärel pensionisüsteemile.
Alustada võiks mistahest tööjõumakse piiravast sammust, näiteks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisest alates 250 000 aastapalgast (number tuleb võrdlusest teiste Euroopa Liidu riikidega). See motiveeriks ettevõtteid looma esmalt kõrgemat lisaväärtust loovaid töökohti.
Järgmise sammuna tuleb vähendada tööjõumakse kõikidele töökohtadele ning kaasata pensionikassa täitmisele teisi maksuliike. Lõpptulemusena kasvab Eesti eksport oluliselt ning riiki tuleb uusi ettevõtjaid ja töötajaid, kes kõik osalevad pensionäride ülalpidamises.
Oletame, et sotsiaalmaksu lae seadmine aitab eksporti kasvatada paari aasta jooksul 10 protsenti. See on üsna realistlik ootus. Riiki saabub sel juhul 12,5 miljardit lisakrooni aastas.
Kui vaid pool sellest rahast makstakse palkadeks, mis teenustoote puhul on enam kui tõenäoline, laekub riigile 2,6 miljardit lisakrooni ainuüksi tööjõumaksudelt. Kokku ületavad riigi tulud kuhjaga 2,2 miljardi kroonise puudujäägi, mis tekib sotsiaalmaksule lae seadmisest.
Lahenduse elluviimiseks on tarvis, et koalitsiooniparteide juhid sõjakirved maha matavad.
Tänast teed jätkates jääb Eesti ekspordi osakaal SKTs vähenema. Ja pensionisüsteem jätkab teed vääramatu pankroti suunas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele