Eesti tulevik: tööjõumaksude ja hääbunud ekspordi maa

Arvutage ise: üksikisiku tulumaks 21/79 netosummast, kohustuslik kogumispension 2 protsenti, lisandub sotsiaalmaks 33 protsenti ja töötuskindlustus, mis tõuseb kohe 1,5 protsendi peale.

Kui töötaja netopalk on 10 000 krooni, siis selle pealt tuleb riigile loovutada üle kuue tuhande krooni. Seda on väga palju. Ükski teine maksuliik Eesti Vabariigis ei ole ligilähedaseltki nii kõrge, rääkimata tööjõumaksudest konkurentriikides.

Töökohtade sellise ülemaksustamise tulemused on juba mõnda aega näha. Näiteks nimetab Eestis oma põhiliseks sissetulekuallikaks ettevõtlustulu ainult 2 protsenti inimestest. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on see number mitu korda madalam. Riigi eksport on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 1,7 korda aeglasemalt kui SKT tervikuna. Väga kehv tulemus.

Inimesed ei soovi Eestis tegeleda ei ettevõtluse ega ekspordiga. Selle tulemusena sai meie tiigermajandusest tigumajandus, niipea kui hinnatasemed Euroopa Liidu hindadega ühtlustuma hakkasid ja tööjõu maksukoormus kaks korda tõusnud netopalkasid ettevõtja jaoks kolm ja pool korda kasvatas. Kas ehk Eesti inimesed ei ole ettevõtlikud? Ei, Eesti inimesed on vägagi ettevõtlikud. Lihtsalt toimub ettevõtjate eksporditegevuse märkamatu väljavool Eestist.

Suur osa ettevõtteid, kellel on õnnestunud jõuda ekspordikõlbliku tooteni, toodab seda väljaspool Eestit. Eesti on hea koht kasumi kogumiseks ja reinvesteerimiseks, aga sobimatu töökohtade loomiseks ja eksporttoodangu tootmiseks.

Miks löövad tööjõumaksud esmajoones eksporti? Kui kõik ettevõtted töötavad siseturule, siis ei ole maksude suurus oluline, sest kõik on maksude maksmisel võrdsed. Vahe on aga kohe märgata, kui kaup või teenus läheb eksporti, sest siis võistleb ettevõte konkurentidega teistest riikidest.

Arvutame natuke. Kaasaegne majandus koosneb 80 protsendi ulatuses teenustest. Teenusärides moodustavad tööjõukulud ettevõtte kogukuludest 50-90 protsenti. Kuna tööjõukuludest Eesti puhul on 42 protsenti tööjõumaksud, siis moodustavad tööjõumaksud Eestis registreeritud ettevõtte teenuste ekspordihinnast 20-35 protsenti.

Mitmes meie konkurentriigis on teenuste eksport läbi erandite vabastatud tööjõumaksudest. See tähendab, et seal toodetud täpselt samasugune toodang on 20-35 protsenti odavam. Ettevõte, kes üritab müüa maailmaturul toodet 20-35 protsenti kallimalt, on hävingule määratud ettevõte. Siin ei ole küsimus konkurentsi halvendavast, vaid seda välistavast barjäärist.